26.04.–05.05.2024 / Tartu
Lisa kalendrisse
Jaga
T, 30. aprill
21:00
“Volbriöö omailm”

Eesti Rahva Muuseum
Asukohainfo + kaart

Piletid: 21/15 €
Osta piletid

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel (EMA)
Repoo Ensemble, dirigent Andrus Kallastu
Sami Klemola, Non Grata ja Al Paldrok

Margo Kõlar“Hunti jooksmas” (2024, esiettekanne) 

Paul Beaudoin – “Dhvani” (2024, esiettekanne)

Doris Hallmägi – “Yakamoz” (2024, esiettekanne)

Jakob Juhkam – “Väike öömuusika” (2024, esiettekanne)

Matis Leima – “Mirror Maze Mind” (2024, esiettekanne)

Markus Robam – “Clockworks” (2024, esiettekanne)

Kava annotatsioonid

Margo Kõlar: Helimüsteeriumi “Hunti jooksmas” (2024, esiettekanne) lähtekohaks on inimlik põgenemine reaalsusest Eesti rahvuslooma hundi kõhedavõtu, kuid vabastavasse omailma.

Paul Beaudoin naasis hiljuti Indiast Varanasist, kus oli Alice Boneri instituudis residentuuris, süvenedes nāda joogasse, sanskriti helifilosoofiasse. Tema viimane teos “Dhvani” (sanskriti keeles ‘heli’) peegeldabki seda süüvimist. Suurt laulvat kaussi sisaldav teos tekitab ilma esemega otsese kokkupuuteta eeterlikke helisid, andes edasi nāda jooga olemust. “Dhvani” resoneerub käesoleva aasta Eesti Muusika Päevade teemaga “Omailm”, kutsudes kuulajaid uurima sisemisi vibratsioone. Beaudoini interdistsiplinaarne lähenemine, mis on mõjutatud tema taustast visuaal- ja videokunstnikuna, lisab tema kompositsioonidele ainulaadse heliliste ja visuaalsete elementide segu, moodustades ajas täieneva sarja pealkirjaga “Soundfileds” (‘heliväljad/kõlamaastikud’). Nendes töödes loovad muusikud helilise lõuendi nagu maalikunstnikud, kes kasutavad värve.

“Yakamoz” (2024, esiettekanne). Doris Hallmägi: ‘Yakamoz’ tähendab türgi keeles veele tekkivat sillerdust. Mulle on Yakamoz tuttavam allveelaeva nimena. Teos sündis clavinet’i kõlast ning edasi-tagasi liikumisest, kordustest, äratundmisest, etteaimatavusest ja võõrast – nagu on kasutatav instrument uus ja vana, hoovuse korduv liikumine korraga etteaimatav ja mitte.

Jakob Juhkam: “Väike öömuusika” (2024, esiettekanne) on pühendatud kõigile kaaslastele ning teistele seinatagustele, kes öötundidel peavad loodavat elektroonilist muusikat kuulama sootuks mitte-elektroonilisel viisil.

“Mirror Maze Mind” (“Peegellabürint-aru”, 2024, esiettekanne).

The Brain – is wider than the Sky –
For – put them side by side –
The one the other will contain
With ease – and You – beside.
(Emily Dickinson)

Markus Robami “Clockworks” (‘kellavärgid’, 2024, esiettekanne) kutsub kuulajaid enigmaatilisse ajalise resoneerimise maailma. Saanud inspiratsiooni meie keha sisekellade peenetundelisusest, süveneb teos bioloogiliste kellade tantsu, mis juhivad meie olemasolu. Robam kutsub esitajaid omaks võtma aja ebakindlust, lastes igal muusikalisel segmendil peegeldada elu ettearvamatuid rütme. Teos avaneb kümnes osas, rituaalsest “Kroonikast” etüüdliku “Teekonnani”, kus iga osa pakub akent ajalise kaose ja korra delikaatsesse tasakaalu.

Teose instrumentatsioon on piiranguteta, andes muusikutele vabaduse voolida helimaastikku, mille piirid orgaanilise ja sünteetilise vahel on hägusad. Konkreetsete instrumentide puudumine julgustab muusikuid omaks võtma tundmatut, eksperimenteerima elektrooniliste tekstuuride, vabalt valitud sämplite ja muuga, kujundades seeläbi kordumatu helimaailma, mida juhivad ainult teose sisemised rütmid. “Clockworks” on elus ette tulevate ettearvamatute lainete ja hoovuste metafoor. Heliteos, mis peegeldab ajalise kogemuse voolavat olemust.

Osad: 1. Kroonilisus, 2. Resonants, 3. Uinak, 4. Sünkroonsus, 5. Geneetiline kadents, 6. Harmoonia, 7. Annus, 8. Rütm, 9. Nihe, 10. Teekond.

“Keemiseni viidud ajupudru”, mousikē-etendus (2024, esiettekanne). Andrus Kallastu: 2024. aasta Pärnu Nüüdismuusika Päevade “Sürrealism ja muusika” valdkondadevahelises sürrealistliku muusika töötoas kollektiivautoriloominguna sündinud mousikē-etendus “Keemiseni viidud ajupudru” kompab loomevaldkondade, -stiilide ja ajastute piire. Sürrealismi tehnikad “oivaline korjus” (cadavre exquis) ja “entoptiline grafomaania” (la graphomanie entopique) on automaatselt võimaldanud teose aluseks oleva kujundite kogumi ja nende järjestuse saamist sürrealismi vaimus. Antiik-Kreeka kultuurist pärit sõna mousikē teose žanrimääratlusena viitab laulu, tantsu ja sõna sellisele liidule, mis rõõmustab kõiki muusasid. Teose autorid on: Andrus Kallastu, Gerhard Lock, Hans-Gunter Lock, Indrek Palu, Jaan Malin, Kai Kallastu, Kenneth Flak, Külli Roosna, Leonora Palu.

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) on kuueliikmeline koosseis elektroonilistele muusikainstrumentidele ja helitekitajatele. Seekordsel kontserdil tuleb esiettekandele 6 teost, mis on kirjutatud duo koosseisule. Lisaks EMA-le astub üles ka Non Grata kunstirühmitus. 

Sami Klemola (modulaarsüntesaator) – improvisatsioonid ja omalooming

Non Grata rühmituse tegevuskunstnikud ja Al Paldrok

Sami Klemola (s 1973) on mitmetahuline ja julge helilooja, kelle loomingus on tavapäraste kompositsioonide kõrval ka sound art’i teoseid ja installatsioone. Olulise osa tema loomingust moodustab elektroakustiline muusika; ta on Soome ainsa elektroakustilise ansambli defunensemble asutaja ja juht. 

Al Paldrok (alias Anonymous Boh) on loonud peatumatute ülemaailmsete tuuride, performance’ite, näituste ja publikatsioonidega ühe kõige esinduslikuma, märkimisväärsema, ajakohasema ja transformatiivsema kunstiliikumise. 1998. aastal asutasid Al Paldrok ja Reiu Tüür õppeasutuse Academia Non Grata, mille iseloomulikeks joonteks oli kultuurivaldkondade süntees, universaalsete kunstnikuisiksuste väljakujundamine ja ebastandardsed õpetusmeetodid. Neist ideaalidest on kuju saanud ka kunstirühmitus Non Grata.

Repoo Ensemble, dirigent Andrus Kallastu
“Keemiseni viidud ajupudru”, mousikē-etendus (2024, esiettekanne) 20’
Kollektiivautor: Andrus Kallastu, Gerhard Lock, Hans-Gunter Lock, Indrek Palu, Jaan Malin, Kai Kallastu, Kenneth Flak, Külli Roosna, Leonora Palu
Repoo Ensemble: Andrus Kallastu, Gerhard Lock, Hans-Gunter Lock, Indrek Kornel, Indrek Palu, Jaan Malin, Kai Kallastu, Kenneth Flak, Külli Roosna, Leonora Palu. Etenduse juhtimise tarkvaralahendus: Tarmo Johannes

Andrus Kallastu: Selle aasta oktoobris möödub sada aastat kahe konkureeriva sürrealismi manifesti, Yvan Golli ning André Bretoni kirjutatu ilmumisest. Kuigi kaugeid reaalsusi ühendav sürrealistlik kujund võiks teoreetiliselt olla võimalik mistahes kunstivaldkonnas, on sürrealismi ja muusika suhe olnud pigem jahe: heliloojaid, kes oleksid end nimetanud sürrealistideks, on näiteks kirjanike või kujutavate kunstnikega võrreldes vähe. 2024. aasta jaanuaris Pärnus toimunud nüüdismuusika päevade “Sürrealism ja muusika” töötoas uuriti sürrealismi ja muusika seoseid. Selle tulemusel valmis mousikē-etendus “Keemiseni viidud ajupudru”, mis kujutab enesest üht võimalikku lähenemist sürrealistlikule muusikale.

×