Eesti Muusika Päevad


16.–24.04.2022
René Eespere

René Eespere (1953)
„René Eespere helikeel on valdavalt heakõlaline. Selles põimuvad barokk- ja rokkmuusika mõjud, kuid sugulust võib leida ka eesti rahvamuusika arhailiste kihtide ja minimalistliku kordusetehnikaga. Enamasti ergastab kammerlikult läbipaistvat kõlapilti dramaatiliselt loitsiv rütm. Sageli jäävad tema teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: Eespere muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle.“ (Evi Arujärv)

René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. aastatel Vanemuise teatris lavastatud lühiballettidega “Inimene ja öö”, “Fuuriad” ja “Kodalased”. 1980. aastatel kirjutas ta rea eetilis-eksistentsiaalse sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid ning tõi Eesti lastemuusikasse värskeid tuuli helges tundetoonis ja selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Kodu- ja väliseesti koorid on esitanud Eespere isamaalisi laule. 1986. aastal kirjutatud teosega “Kaks jubilatsiooni” algas praeguseni kestev ladinakeelsete kooriteoste rida. René Eespere (1953) on helilooja ja pedagoog. Kompositsiooni õppis ta Tallinnas Anatoli Garšneki klassis ning Moskvas Aram Hatšaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendamisel. 1979. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud (1984. aastast dotsent ja 2002. aastast professor). Tema õpilaste hulka kuuluvad Urmas Sisask, Piret Rips-Laul, Ülo Krigul, Juuso-Pietari Voltti, Veljo Värk, Evelin Seppar, Riho Esko Maimets jt.

Valdava osa Eespere loomingust on kirjastanud Eres edition, Antes, edition 49, Verlag Neue Musik Berlin, Edition Eisenberg ning ERP (Estonian Record Productions). Tema muusikaga on ilmunud kaksteist autoriplaati, neist kuus Saksamaal.

www.eespere.ee

×