Leedu helilooja Marius Baranauskas töötas oma unikaalse helikeele välja üsna loometee alguses. Tema muusikalist maitset voolisid sonorism ja spektralism, kus tähelepanu on koondatud helile ja tämbrile, mis võimaldab tal luua lummavalt müstilisi helimaastikke. Üsna sageli ammutab helilooja ideid teistest valdkondadest, nagu maalikunst, kirjandus ja astronoomia.
Barnauskaselt on muusikat tellinud suuremad festivalid üle maailma ning seda on esitanud mainekad ansamblid ja orkestrid, sealhulgas Sinfonietta Leipzig, ansambel Les temps modernes, Ensemble Melos Ethos, Läti Raadio koor, ansambel Neue Musik Berlin, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester ja Leedu Rahvuslik Sümfooniaorkester, Sloveenia Raadio ja Televisiooni Orkester, Tokyo Filharmooniaorkester, paljud ansamblid ja solistid. Tema “NUNC” tunnistati 2003. aasta parimaks Leedu elektroakustiliseks kompositsiooniks. Suurem tunnustus tuli pärast 2004. aastal Jaapanis konkursil “Toru Takemitsu Composition Award” III koha võitmist teosega “Talking”. “The Molten Thought” pälvis 2006. aastal Leedu parima orkestriteose tiitli, sama nimetuse sai “Alrediph” (tam-tamile ja sümfooniaorkestrile) 2020. aastal. 2006. aastal sai ta ka Leedu parima teatrihelilooja preemia.
Barnauskas õppis 1996–2002 Leedu muusika- ja teatriakadeemias kompositsiooni prof Rimantas Janeliauskase juhendamisel ja jätkas samas aspirantuuris aastatel 2003–2005. 2004–2005 õppis ta kompositsiooni Lyoni konservatooriumis. Praegu töötab ta Leedu muusika- ja teatriakadeemias orkestratsiooni ja heliloomingu dotsendina. Ta on iga-aastase rahvusvahelise muusikateooria konverentsi “Muusikakomponeerimise põhimõtted” koordinaator ja samanimelise teadusliku eelretsenseeritava ajakirja toimetaja. Ta on kirjutanud ka teadusartikleid.