Andrius Šiurys (s 1991) õppis Kaunase tehnikaülikoolis ja omandas bakalaureusekraadi muusikatehnoloogia erialal 2013. aastal. Magistrikraadi kompositsiooni erialal sai ta 2015. aastal Leedu muusika- ja teatriakadeemiast prof Rytis Mažulise klassis. Andrius Šiuryse loomingus põimub musikaalsus sürrealismi, absurdi, erinevate kujundite ja isegi tema erinevate alter ego’dega. Tema teoste pealkirjades kordub sageli sõna “unistus” (dream). Pidevalt tuleb ette unetuse-öö-müstika teema ning metafooride ja sümbolite keel. Tema akadeemilistes kompositsioonides on instrumentaalne väljendus tavaliselt kombineeritud elektroonikaga (“Miscommunications”, 2015; “some kind of dream about itself”, 2016) ning neid kannavad popmuusika biidid, põhilised jazzielemendid (“Flight of the Moon”, 2016; “Moments of Inertia”, 2016) ja keele foneetiline kõla (“Poulet à la broche, Cordon bleu”, 2018 – siin on kasutatud Paulina Simutytė leiutatud keelt, mis meenutab prantsuse keelt). Tema kompositsioonides on eriline tähtsus sõnal: partituuride alguses on üsna sageli epigraafe, luuletusi või katkendeid neist (“Silent Androgyne Monologue”, 2014; “Shimmering Lights for the Blind”, 2015; “From the Fourth Dimension”, 2020). Laiendatud tehnikad (près de la table, sul ponticello, sul tasto), erinevate tehnikate kaleidoskoop, mikrotoonid, nende glissando’d ja klastrid on kõik tema kompositsioonides laialdaselt kasutusel. Esitajaid õhutavad Paulina Simutytė joonistused, mis on hajutatud partituuridesse (“Prayers from the Noah’s Ark”, 2019; “Poulet à la broche”, “Cordon bleu”, “From the Fourth Dimension”).
Šiuryse looming on sageli interdistsiplinaarne, seal leidub installatsioone, helikollaaže, projektsioonide ja näituste jaoks mõeldud muusikat. Šiurys on loonud teatri- ja filmimuusikat. Helist saab vahendaja näitlejate, stsenograafide, valguskunstnike ja operaatorite vahel ning koos teiste väljendusvahenditega osaleb loo jutustamises, ületab ajaloolisi ja keelelisi barjääre ning avaldab tugevat emotsionaalset mõju (“#PROTEST”, 2020; “Rosetta’s Stone”, 2017; lühitummfilm “Nina”, 2017). Šiuryse teatrimuusika hulgas on teoseid, kus muusika murrab esiplaanile, muutudes domineerivaks, muutes lavastaja ideed ja isegi kallutades tegevuse suunda (nt näidend “Kafka Insomnia”, 2020).
Šiurys lööb kaasa ka mitmetes bändides: improviseerib Electronic Music Trios, mängib kosmilist, aeglast, meloodilist muusikat ansamblis Delasferos. Duos Paulina Simutytėga on underground’i, ambientliku, psühhedeelse muusika jooni. Müra ja muusikanormide eiramist kuuleb bändilt nimega Galvos Oda, milles Šiurys musitseerib koos oma venna Pauliusega.
Heliloojat on pärjatud erinevate auhindadega, sh esikoht noorte heliloojate konkursil “Musica Vera” (2016); Leedu Heliloojate Liidu noore helilooja preemia (2019); aasta kogemuse auhinna nominatsioon kollektiivselt valminud teosele “The Filler” Kuldse Lavaristi auhindadel Leedus.