Erkki-Sven Tüür (s 1959) õppis löökpille ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis (1976–1980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (1980–1984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progerocki ansambli In Spe, olles selles nii helilooja, flötist, klahvpillimängija ja laulja 1983. aastani. Alates 1992. aastast on Tüür vabakutseline helilooja, kelle teosed valmivad peamiselt nimekate välisinterpreetide ja -orkestrite tellimusel ning tulevad enamasti enne kodupublikuni jõudmist esiettekandele maailma suurtel lavadel, mainekates kontserdisaalides.
Erkki-Sven Tüüri muusika olemuslikumaid tunnusjooni on intensiivsus ja energeetilisus, kus intuitiivne ja ratsionaalne on sünteesitud orgaaniliseks terviksüsteemiks. Põhiosa Tüüri loomingust moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud 10 sümfooniat, hulga teoseid sümfoonia- ja keelpilliorkestrile, rea instrumentaalkontserte, hulga kammerteoseid ja ooperi. Heliloojana soovib ta ergutada kuulaja loomingulist energiat. “Muusikas peab olema kõik: vapustav jõud, kirgastav valgus, lõputu leebus ja sügavaim pimedus. Raev, valu, kahetsus. Kõik see, mis teeb meist inimese. Ja lunastava armastuse õrn puudutus.”
Erkki-Sven Tüür on pälvinud rohkesti tunnustust: saanud Eesti muusika aastapreemia (1987, 1988), Eesti vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti assamblee kultuuripreemia (1998), Suure Vankri preemia (1996, 1997), II klassi Valgetähe ordeni (2000), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) kolmel korral Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2003. aastal CD-albumi “Exodus” ja aasta loomingu eest; 2005. aastal “NYYD”-festivalide korraldamise eest koos Olari Eltsi, Madis Kolgi ja Tiiu Valperiga) ning 2007. aastal särava loomingulise aasta eest). 2009. aastal valiti Erkki-Sven Tüür aasta kodanikuks. 2014. aastal autasustati teda Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga klarnetikontserdi “Peregrinus ecstaticus” ja orkestriteose “De Profundis” eest. “Peregrinus ecstaticus” pälvis 2015. aastal ka Monaco Prints Pierre’i fondi muusikapreemia. Samal aastal anti Tüürile Christoph ja Stephan Kaske fondi preemia. 2018. aastal pälvis Tüür Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja LHV uue heliloomingu Au-tasu, 2021. aastal Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna. Erkki-Sven Tüür on Eesti muusikaakadeemia audoktor.
Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters, ka Fennica Gehrman. Autoriplaate Tüüri muusikaga on andnud välja ECM, Ondine, Warner ja EMI Virgin. Albumid “Magma” (Virgin Classics), heliplaat 7. sümfoonia ja klaverikontserdiga (ECM) on olnud Gramophone’i auhinna nominendid ning “Gesualdo” (ECM) Grammy nominent. Autoriplaat “Illuminatio. Whistles and Whispers from Uluru. Symphony No. 8” võitis Eesti Muusikaauhinna 2019. ja “Lost Prayers” 2021. aastal klassikaalbumi kategoorias. Hooajal 2019/2020 oli Tüür Zürichi Tonhalle orkestri juures resideeriv helilooja (creative chair) ja 2019. aasta juulis Norras festivali “Fjord Classics” resideeriv helilooja.