Tõnu Kõrvits (s 1969) on lõpetanud 1994. aastal Eesti muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi, 1999. aastal samas magistrantuuri Jaan Räätsa juhendamisel. Ta on töötanud Klassikaraadios, 2001. aastast on ta EMTA õppejõud. 1990. aastate keskel muusikasse tulles köitis ta kuulajaid lihtsas heakõlalises helikeeles teostega. Tuntum teos sellest ajast on “Concerto semplice” kitarrile ja kammerorkestrile (1992), algusest lõpuni helges meeleolus lugu. Nüüdseks on Kõrvitsa helikeel muutunud keerukamaks, kui endiselt on alles romantiline tundetoon, südamlikkus, emotsionaalsus ja harmoonia keerukusest hoolimata hea kõla. Tema iluotsinguid peegeldavad kaunid poeetilised pealkirjad, mis on sageli seotud loodusaistingutega.
Tõnu Kõrvitsa muusikas on palju impressionistlikku õhulisust, kuid meloodikasse viskab sageli sisse ka idamaised intonatsioone. Tasapisi on Kõrvits järjest enam pööranud oma pilgu folkloorse pärandi poole, teda on inspireerinud peale rahvaviiside ja tekstide ka varasem looduslähedane eluviis laiemalt. Tema erilise tähelepanu on pälvinud väga võluv valdkond eesti rahvapärandist – vaimulikud rahvaviisid ehk kirikukoraalide rahvalikud variandid; palju esitatud tsükkel on nii nendest kui Cyrillus Kreegi loomingust põrkuv “Kreegi vihik”. Nargen Opera on esitanud tema ooperid “Mu luiged, mu mõtted” (2005) ja “Tuleaed” (2006), RO Estonia ooperi “Liblikas” (2013), Vanemuises toodi lavale tema teose “Lageda laulud” alusel lavastatud ballett (2019). Rida teoseid on Thulest, müstilisest ja saladuslikust Põhjamaast: “Signaalid Thulelt” (2001, puhkpilliorkestrile), “Thulemaa laulud” (2002, flöödile ja klaverile), “Thulemaa laulud II”: “Põhjavalgus” (2004, trompetile ja klaverile), “Thule pildid” (2006, klaverile), “Thule eleegiad” (2007, keelpilliorkestrile), “Thule mustrid” (2007, keelpillikvartetile), “Thule visandid” (2008, saksofonikvartetile ja orelile). “Thule koraalide” (2008, sopransaksofonile ja orelile) aluseks on kolm Saaremaalt Kärlast pärit eesti vaimulikku rahvaviisi.
Kõrvits on oma intervjuudes maininud, kui oluline on unistada. Unistamist hoomab sageli ka tema muusikast – ehk ongi unistuslikkus üks komponente, mis tema muusika puhul kuulajat köidab – sh orelipalast “Hümn sinisele taevale” (2014). Teose esiettekandja oli 2014. aastal Ulla Krigul.
Tõnu Kõrvitsa teoseid on esitanud kõik eesti tähtsamad interpreedid ja kollektiivid ning paljud välismaa muusikud. Ta on ka kõrgelt hinnatud arranžeerija ning kujundusmuusika autor ning on pälvinud oma loomingu eest arvukalt auhindu: Heino Elleri muusikapreemia (2001), Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase Preemia (2002), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2004 ja 2014) ning Kultuurkapitali aastapreemia (2020), Kultuurkapitali stipendiumi “Ela ja sära” (2006), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia panuse eest Eesti orkestrimuusikasse (2007), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2011 ja 2016), Eesti Muusika Päevad 2013 heliloojapreemia (2014), Eesti kooriühingu aasta koorihelilooja (2014 ja 2021), Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusik (2015), Valgetähe III klassi orden (2016), Lepo Sumera nimeline heliloomingupreemia (2018); autoriplaat “Moorland Elegies” pälvis Eesti Muusikaauhindade galal aasta klassikaalbumi tiitli (2017).