Sofia Gubaidulina (s 1931) on tatari juurtega vene helilooja. Ta on 1954. aastal lõpetanud Kaasani konservatooriumi klaveri ja kompositsiooni erialal, kompositsiooni õppinud Moskva konservatooriumis Nikolai Peiko ja samas aspirantuuris Vissarion Šebalini juhendamisel. Gubaidulina kuulub koos Alfred Schnittke, Edison Denissovi ja Valentin Silvestroviga nende nõukogude aja heliloojate sekka, kellel (nagu meie Arvo Pärdilgi) oli ametivõimudega probleeme. Väljaspool Nõukogude Liitu sai ta tuntuks 1980. aastate algul tänu Gidon Kremerile, kes esitas läänes tema viiulikontserti “Offertorium”; laiem tuntus tuli 1980. aastate lõpus. Alates 1992. aastast elab Gubaidulina Saksamaal Hamburgis. Tema peateoseid on Jeesuse surma ja ülestõusmist käsitlevad “Johannese passioon” ja “Johannes-Ostern”, mis moodustavad diptühhoni. Tema 2. viiulikontserdi “In Tempus Praesens” (2007) tõi esiettekandele Anne-Sophie Mutter. Gubaidulina muusikat on palju esitanud Andres Mustonen, nt 2016. aastal juhatas ta ERSO ees oratooriumi “Über Liebe und Hass” (“Armastusest ja vihast”) esiettekannet. Samuti mängiti tema muusikat siin (samuti Mustoneni eestvõttel toimunud) legendaarsel “Varajase ja nüüdismuusika festivalil” 1978. aastal, kus kõlasid toonased nn dissidentlikut, tänaseks üle maailma tunnustatud heliloojad.