16:00 – 17:00
Eesti Teaduste Akadeemia
Asukohainfo + kaart
Piletid 18/12€
Robert Traksmann (viiul)
Katariina Maria Kits (viiul)
Mart Kuusma (vioola)
Siluan Hirvoja (tšello)
Heino Eller – “Neli pala” keelpillikvartetile (1954)
I Andante sostenuto
II Scherzo – Allegro
Mariliis Valkonen – “Tee kergusesse” (2023, esiettekanne)
Kristo Klaus – “Maskott traavis” (2023, esiettekanne)
Lauri Jõeleht – “Rosa mystica” (2023, esiettekanne)
Jonas Tarm – “Joon” (2023, esiettekanne)
Heino Eller – “Neli pala” keelpillikvartetile (1954)
III Allegretto
IV Larghetto
Oma elu viimastel aastatel pöördus Heino Eller mitmel korral oma varem kirjutatud teoste poole, neid üle vaadates, seades ja tsüklitesse sättides. Nõnda on valminud nt kuulus tsükkel “Viis pala” keelpilliorkestrile (1953, mille viimane pala on kuulus “Kodumaine viis”). Selle lähisugulaseks võib nimetada tsüklit “Neli pala” keelpillikvartetile (1954), mis on samuti koostatud varem kirjutatud viiuli- ja klaveripaladest ning kus äärmiste osade eleegiliselt mõtlik meeleolu vahetub keskmistes osades rahvalikuma, tantsulisema väljenduslaadiga.
“Tee kergusesse” (2023, esiettekanne). Mariliis Valkonen: “Ahistav, madalsageduslik süsteem, kust väljapääsu ei paista, mässib nagu ämblik kõik oma võrku. Harvad selginemishetked annavad taipamise, et säärane raskevõitu keskkond pole asumiseks ainuvõimalik. Sellest hoolimata lämmatab tugevam “ämblik” ikka ja endiselt. Viimaks algav muundumine viib maabumiseni kergusesse.”
“Maskott traavis” (2023, esiettekanne). Kristo Klaus: “Füüsik John Ellis kasutas 1986. aastal esimest korda ajakirjas Nature terminit theory of everything*. Nagu füüsikud juurdlevad kogu universumi seletava teooria üle, mõtestan mina vahel enda jaoks lahti kõike ühendavat hea muusika teooriat.
Füüsikud pole siiski veel ilmaruumi kõiksust seletavat valemit välja mõelnud ning samuti pole mina jõudnud ammendava hea muusika valemi koostamiseni. Sellest hoolimata nuputan edasi ja teost kirjutades tehtud sellealased edusammud on jõudnud juuresolevasse Spotify esitusloendisse.
Arvan, et esitusloendis olevad laulud peegeldavad ainult ühte väikest tahku kogu head muusikat ühendavast teooriast. See väike tahk on omakorda vaid üks muutuja tõenäoliselt väga kompleksses valemis. Suur töö on seega veel ees ja teekond suure läbimurdeni hea muusika teaduses on kahtlemata pikk. Selliseks on üks avastajast inimhing aga juba kord loodud – jääb üle vaid mulle sel teel edu soovida!”
* Ellis, J. The superstring: theory of everything, or of nothing? Nature 323, 595–598 (1986).
“Rosa mystica” (“Müstiline roos”, 2023, esiettekanne). Lauri Jõeleht: “Poogenkeelpillidel kõlavad flažoletid väga kaunilt. M4GNET-kvartetile loodud teoses keskendusin ülemhelireast tulenevale harmooniale, kasutades palju naturaalflažolette, mis võivad õrnalt puudutada inimhinge, luues müstilise kõlamaailma.”
Jonas Tarm: ““Joon” (2023, esiettekanne) keelpillikvartetile on rännak mööda kõige lihtsamat teemat, mille seni olen kirjutanud: mööda end tasahilju ilmutavat laskuvat mažoorset heliredelit. See helirida uurib erinevaid mõtteid, keskkondi, raskusi ja rõõme. Rännakul valib see erinevaid radu ja võtab need siis omaks, jõuades nii oma kõige täiuslikumasse vormi. Sellest kirglikust kulminatsioonist laskudes mõtiskleb helirida teema vaikuses ja jõuab tagasi tuttavasse kohta.”
Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Ansambli sihiks on pakkuda eredaid tõlgendusi kvartetimuusika klassikast, ent ka tutvustada vähem tuntud teoseid ning värsket uudisloomingut. Siinne kava püüab avada kvartetimuusika hinge ja vaimu läbi selle väljenduslike avaruste – kokku saavad Eesti kvartetikunsti teedrajava meistri Heino Elleri neli ilmekat miniatuuri ning neli täiesti uut teost, mis kõlavad esiettekandes.
Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio ja salvestis on järelkuulatav raadio kodulehel.