19:00 – 20:00
Malle Maltis – “Valge müra variatsioonid” (2022)
Ekke Västrik – “Kontrastid” (2023, esiettekanne)
Alise Rancāne – “Blue Moon Station” (2023, esiettekanne)
Marianna Liik – “Teine elu” (2023, esiettekanne)
Sander Saarmets – “Phantom Trails” (“Fantoomrajad”, 2023, esiettekanne)
“Valge müra variatsioonid” (2022). Malle Maltis: “Valge müra, nii nagu valge värvus maalikunstis, on piirideta aines, millest saab luua kõike, mida on võimalik või ka võimatu ette kujutada.”
Ekke Västrik: ““Kontrastid” (2023, esiettekanne) kuuele elektroonilisele muusikainstrumendile on teos, mis uurib graafilise notatsiooni tõlgendamise võimalusi elektroonilise muusika kontekstis. Kuna elektroonilise muusika noteerimiseks ja elavas esituses ettekandeks ei ole ühte head kirjasüsteemi, siis tuleb heliloojal sageli iga uue loo jaoks uus noodisüsteem välja töötada. Siinse teose puhul olen proovinud mõelda erinevate karakteritega muusikalistele kujunditele ja neile visuaalne vaste leida. Interpreetidele ei ole märkide tõlgendamiseks eraldi abivahendeid lisatud ja seetõttu võivad kõlavad kujundid oluliselt erineda algselt ettekujutatud kõladest. Selline “vea” esteetika on siinses teoses väga tervitatud ja loodetavasti avanevad selle kaudu hoopis uued võimalused.”
Alise Rancāne: “Teos “Blue Moon Station” (2023) on nagu muusikaline mäng, kus inspiratsiooni on saadud sellistest videomängudest nagu “PaRappa the Rapper” ja “Crash Bash”. Siinne mäng kulgeb dimensioonidevahelise transpordi terminalis nimega “Blue Moon Station” (‘sinise kuu peatus’). Mängu tegelased on kuus galaktikatevahelist rändurit, kes võistlevad selle nimel, et võita tasuta pilet lähimasse galaktikasse – Cygnus A. Teos valmis Läti Kultuurkapitali toel.”
Marianna Liik: ““Teine elu” (2023, esiettekanne) tugineb minu 2016. aastal kirjutatud teosele “ReCycling” varioolale neljal käel, mil oli seda instrumenti võimalik kuulda elavas ettekandes. Varioola on põnevate kõlaliste võimalustega elektrooniline instrument, mille konstrueerisid elektroonikainsener Anatol Sügis ning helirežissöör Heino Pedusaar Tallinnas aastatel 1955–1959. Tänu Margo Kõlari salvestatud varioola sämplitele on instrument saanud uue hingamise ja teise elu sämpleri näol. Teoses astuvad solisti rollis oleva varioolaga dialoogi Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli mängijad.
“Phantom Trails” (“Fantoomrajad”, 2023, esiettekanne). Sander Saarmets: ““Fantoomrajad” paiskab kuulaja keset mõistatuslike valikute kvantpilve, kus läbi erinevate ansambli liikmete on võimalik jälgida paralleelsete sündmuste hargnemist. Me ei näe laval ansamblit kui tervikut, vaid ühte isikut erinevates versioonides. Kuigi paralleelsed rajad ei tohiks omavahel kokku puutuda, leidub siiski hetki, kus teiste omasuguste olemasolu selgelt tajutavaks muutub. Kuivõrd määravateks osutuvad erinevad valikud ja kui suur on tõenäosus jõuda kõigest hoolimata ikkagi sarnasesse lõpp-punkti?”
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) on pühendunud elektroonilise kammermuusika mängimisele. EMA puhul on hinnatud paindlikkust ja musikaalsust, mida elektroonilise muusika puhul on muidu kerge nuppude ja liugurite vahele ära kaotada. Kuna sellisele koosseisule repertuaar praktiliselt puudub, on EMA aastate jooksul tellinud ning ette kandnud üle 20 uudisteose. Heliloojate lähenemised ansamblile, instrumentide kasutusele ning sellele, kuidas vormistada partituur, on olnud äärmiselt erinevad. Nii ka siinses kavas, mis toob kuulajateni viis väga eripalgelist teost.
Foto: Priit Mürk / ERR