16:00 – 17:00
Katariin Raska
Ulvi Võsa
Karolin Vetevoog
Kaisa Kuslapuu
Mari Meentalo
Kerli Kislõi
Kontserdi kuraator Margo Kõlar
“Salve Regina” – gregooriuse laul, Carloz Nuñeze esituse järgi / Margo Kõlar
Liisa Hirsch – “Earth Veins” (2023, esiettekanne)
Margo Kõlar – “Valguse mustrid” (2023, esiettekanne)
“Oh Aadam, sinu essitus” – rahvakoraal Otepäält / Margo Kõlar
“Taimetark” – Kadri Hunt, arr. Margo Kõlar
“Ränga-taadi labajalad” – Katariin Raska, improvisatsioonid
“Minu hing, oh ole rõõmus” – rahvakoraalid Lääne-Nigulast ja Vormsilt / Margo Kõlar
“Valguse mustrid” (2023, esiettekanne). Margo Kõlar: “Ühel päeval algab hinge teekond tundmatusse. Millele toetuda, kuidas hoida Valguse poole? Kas keegi aitaks? Lux perpetua dona eis Domine.”
“Earth Veins” (“Maa sooned”, 2023, esiettekanne). Liisa Hirsch: “Tavaliselt hoidun kirjeldavatest pealkirjadest ja siingi olen kasutanud seda abstraktsemas tähenduses, olgu selleks jõujooned või unustatud kontakt maaga, selle kõige olulisema toetuspunktiga, aga võibolla on need lihtsalt üles või alla liikuvad teed ja nende resonantsed ristumised. Loo harmooniad on peidetud torupilli glissando’desse, mikrotonaalsetesse kaugustesse ja võnkumistesse. Sellise mängutehnikaga kaasuvad ülemhelid on iga kord natuke erinevad ja loovad erinevaid kuulamisvõimalusi. Pärast veebruari-sündmusi näitas maa jälle kord oma hävituslikumat jõudu, mille mõjud kindlasti ka selle teoseni kandusid.”
Torupilli hing
Torupill on ülimalt tundlik ja kapriisne mängukaaslane. Seda ürgset pilli on mängitud pea kogu maailmas – tantsuks, rituaalidel, meditatsioonideks ja vaenlase hirmutamiseks sõjaväljal. Tema vägev hääl kostab kaugustesse, kuid ulatus on väike, dünaamika puudub. Kuidas artikuleerida ja kujundada fraasi, kui läbilõikav heli väljub tuulekotist pidevas jorus, kui bassis üürgab lakkamatu burdoon? Oma näiliselt piiratud võimaluste juures pakub torupill mängijale süvenemiseks hoopis isesuguseid muusikalisi väljakutseid.
Torupilliorkester paistab olevat Eesti pärimuskultuuri klassikaline koosseis. Juba 16. sajandil kirjeldab Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow oma Liivimaa kroonikas suure õudusega jaanipeole kogunenud torupillimängijaid, kes tegid tema sõnul kohutavat narinat, millega kaasnes ohjeldamatu lakkumine ja priiskamine, karglemine ja kriiskamine. “Samuti, mis kõlvatust, hooramist, kiskumist ja tapmist ning kohutav-jubedat ebajumala-teenistust sealsamas oli, seda ei suuda ükski inimene küllaldaselt uskuda.”
Mõnisada aastat hiljem kihutab pendel teise äärmusse. Räägitakse lugu, kuidas Vormsi mehed tassisid pietismi lainel oma pillid suurde kuhja ja pistsid põlema. Vanadel kommetel olgu lõpp! Kui aga vaadata Läänemaal ja saartel armastatud rahvakoraalitraditsiooni, neid Cyrillus Kreegi sõnul “keerutuste ja lintidega” rikkalikult arendatud kirikuviise, siis torkab silma, kui ootamatult hästi sobivad need torupillipärase ulatuse, laadi ja eelkõige ornamentikaga.
Tänapäeval on leitud, kui kaunisti kõlab torupill koos oreliga. Ent vana haav kihvatab vahel hinges – kas ülemeelik pill ikka sobib palvevõlvide alla? Olgu tänane kontsert lepitusohvriks torupilli ja kiriku vahel, rõõmuks nii mängijatele kui kuulajaile.
Kavas on kaks uudisteost – Liisa Hirschi “Maasooned” ja Margo Kõlari “Valguse mustrid”. Peale selle saab kuulata rahvakoraale ja labajalgu, unehellust ja Balthasari narinat, improvisatsioone ja džunglihääli, orelit, parmupille ja pikkvilesid.
Margo Kõlar
Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio ja salvestis on järelkuulatav raadio kodulehel.