Mart Saar (1882–1962) on esimesi kutselisi eesti heliloojaid. Sarnaselt oma põlvkonnakaaslastega sai ta muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis, kus õppis 1901–1908 Louis Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Seejärel asus ta elama Tartusse, kuid käis kuni 1911. aastani veel tsaaririigi pealinnas end kompositsiooni alal täiendamas. Eriti suurt mõju avaldas noorele komponistile sealne helilooja ja pedagoog Nikolai Rimski-Korsakov, kes ka ise rahvaloomingu huvilisena õpetas oma õpilasi mitte ainult rahvaviise hindama, vaid ka nende omapära nägema, julgustades kasutama klassikalisest harmooniast erinevaid võtteid. Ja ehkki Saar oli oma heliloojatee alguses – esimestes soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes – näidanud end kui helilooja-modernist, siis üsna pea tuli muutus. Looduse rüpes, Hüpassaare metsavahitalus sündinud ja kasvanud autor jättis peagi moodsa stiili alased otsingud sinnapaika ning temast sai eesti rahvusliku helikeelele rajajaid. Just seda pöördeaega peegeldab 1910. aastast pärit laul “Laulu eestvõtja”.

Kontserdi avalaul “Looduse tervitus päikesele” pärineb Mart Saare muusikast muinasjutt-näidendile “Kadunud printsess” (1924) Julius Oro tekstile. Julius Oro (Oengo, 1901–1941) oli tuntud lastekirjanik ja populaarsete laulude sõnade autor, nagu näiteks mudilastele mõeldud raamatuke “Muna” või laul “Tiliseb, tiliseb, aisakell”. “Kadunud printsess” tuli kontsertkorras esiettekandele 1925. aastal Estonia kontserdisaalis. Sellest näidendimuusikast on pärit ka näiteks kuulus “Lindude laul”. Pärast edukat ettekannet tegi Estonia teatri tollane ooperijuht Hanno Kompus Saarele ettepaneku materjal orkestreerida. Millegipärast ei saanud aga asjast asja ja nõnda vajus unne ka kõnealune materjal. Ellerhein laulis seda vahepealsetel aegadel teadaolevalt vaid korra, 1977. aastal, kuni Ingrid Kõrvitsa eestvõttel ja seoses Mart Saare 140. sünniaastapäevaga esitati “Kadunud printsess” kõigi Ellerheina kooridega 2024. aastal samas Estonia kontserdisaalis; ühtlasi valmisid noot ja plaat.

*

Veljo Tormis (1930–2017) oli 20. sajandi teisel poolel Eesti võimsaim koorihelilooja, ka laias maailmas kõrgelt hinnatud autor. “Suvemotiivid” (1969, sõnad Aleksander Suuman) kuulub koos “Kevadkildude” (1966), “Sügismaastike” (1964) ja “Talvemustritega” (1968) tsüklisse “Looduspildid”. Kauni looduse rüpes sündinud (Kuusalu) ja sirgunud (Vigala) ning rahvalaulust ja -loomingust vaimustunud helikunstniku puhul on selgelt tunda tema tihe side elava loodusega. Kõigis neis tsüklites on autor jälginud tundlikult teksti ja püüdnud leida sõnadele ilmekaid kõlalisi vasteid.

Mart Saare ideede järglasena sai Tormisest eelkõige vana regivärsilise rahvaviisi kasutaja loomingu allikana. “Kurb laulik” (Kuusalu viis, sõnad rahvaluule) kuulub tsüklisse “Laulud laulust ja laulikust” (1971) ja on pühendatud Jaan Kaplinskile (1941–2021). Veljo Tormis: “[Selle tsükli] laulud on pühendatud nendele inimestele, kes mulle folkloristika ja rahvalaulu alal olid sel ajal mõju avaldanud või olid kuidagi mõttekaaslased.” Jaan Kaplinskiga oli Tormisel kokkupuuteid mitut puhku. Tema tekstidele on Tormis kirjutanud näiteks soololaulutsükli “Kümme haikut” (1966), “Kevadkillud” (1966) naiskoorile või võimsa “Maarjamaa ballaadi”, mis valmis RAMi 25. aastapäevaks ja pälvis sel puhul korraldatud meeskoorilaulude võistlusel esikoha. Veel oli Kaplinski nt rahvaluulele tuginevate “Naistelaulude” (1977) jt teksti koostaja. Tormis on märkinud: “[Hando] Runnel kasutas rahvalaulu oma luules palju rohkem kui Kaplinski, aga teoreetiliselt arutles selle teema ümber jälle rohkem Kaplinski. Näiteks […] 1997 ilmus Kaplinskilt raamat “Võimaluste võimalikkus”, kus on mitu artiklit rahvalaulust ja peamiselt just regilaulu temaatikast. Siin on artikkel “Rahvalaulu juurde jõudmine” […], kirjutatud 1970–72. See on see aeg, kui me tegime temaga mõed rahvalauluseaded. Aga sinnani jõudmine pidi toimuma juba enne seda, ta on siin teinud vaid kokkuvõtte.” (Raamatust “Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks”)

*

Mariliis Valkonen “Kus elupuul puhkes mäluleht” tütarlaste- või naiskoorile (2026, esiettekanne). Tekst: katkendid Mats Traadi luuletustest “Mälu”, “Kaskede all kõneleb hea”, “Mõte”, “Usk”, “Taastajad”, “Oli aeg” ja “Ei tihene tõeks”. Mariliis Valkonen: “Kus elupuul puhkes mäluleht” on kooriteos juurte mäletamisest ja oma alguse äratundmisest. Teos liigub vahelduvate muusikaliste seisundite vahel: manava tekstiga kiired ja sisendusjõulised lõigud, mida kannavad kordused ja rütmiline impulss, vahelduvad meloodilisemate, avarduvate hetkede ehk “õidepuhkemistega”. Nendes kontrastides peegeldub mälu kihilisus – selle korduv hääl ning valgust andvad hetked.”

*

Kristo Matson: ““Mis oli enne mind” (2026, esiettekanne, tekst Viiu Härm) on kolmest laulust koosnev a capella tsükkel neidudekoorile. Lugedes seekordset festivali teemat “lood”, jäin mõtlema, et millised lood või tekstid võiks kõnetada noori inimesi, milliste lugudega nad võiksid suhestuda. Neile küsimustele mõeldes lugesin läbi hulga eesti autorite luulet, kuniks leidsin kolm Viiu Härmi teksti, millele pidama jäin.

Esimene osa kannab pealkirja “Olles vihmana teel” ning see on justkui rännak iseendasse, enda kujunemisse ja otsingutesse.

Teine osa pealkirjaga “Viies põlv” on tagasivaade viiele erinevale põlvkonnale, kes annavad edasi midagi, mis meid inimeseks teeb ja kujundab sirgudes oluliselt meie mõtteruumi. Teise osa muusikat luues mõtlesin helilooja Veljo Tormisele ning tema võimsale muusikapärandile.

Kolmas osa “Ma tahan uskuda” võtab inimeseks kasvamise kokku lühidalt ja ühemõtteliselt: uskudes iseendasse, saame olla just need, kes me soovime, ja nii jäämegi elama.”

*

“Peace upon you, Jerusalem” [sõnad psalm 122 (121)] valmis 2002. aastal ning on pühendatud teose tellijale Aarne Saluveerile ja ETV tütarlastekoorile. Esiettekanne toimus 2003. aastal New Yorgis Ameerika Koorijuhtide Assotsiatsiooni sümpoosioni kontserdiprogrammis.

Psalm 122 (121) on üks viieteistkümnest palveteekonna laulust, mis väljendab palveränduri tänu ja rõõmu kohtumisel Püha Linnaga. Sellest rõõmust on kantud ka neljahäälse a cappella kooriteose reibas elujõuline kõlapilt. “Peace upon you, Jerusalem” ei ole komponeeritud tintinnabuli-tehnikas, kuid Pärdile omaselt on muusika väga tekstikeskne – iga värsipaar psalmis on saanud oma muusikalise värvi ja meeleolu, leidnud individuaalse väljenduse detailides.

Psalm 122 (121)

I rejoiced that they said to me, ‘Let us go to the house of Yahweh.’
At last our feet are standing at your gates, Jerusalem!
Jerusalem, built as a city, in one united whole,
there the tribes go up, the tribes of Yahweh, a sign for Israel to give thanks to the name of Yahweh.
For there are set the thrones of judgement, the thrones of the house of David.
Pray for the peace of Jerusalem, prosperity for your homes!
Peace within your walls, prosperity in your palaces!
For love of my brothers and my friends I will say, ‘Peace upon you!’
For love of the house of Yahweh our God I will pray for your well-being.

Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: “Lähme Jehoova kotta!”
Nüüd seisavad meie jalad sinu väravais, Jeruusalemm.
Jeruusalemm on ehitatud linnaks, liidetud ühtseks tervikuks.
Sellesse on tulnud suguharud, Jehoova suguharud,
nagu Iisraeli on kästud, et kiita Jehoova nime.
Sellesse on seatud kohtujärjed, troonid Taaveti soole.
Paluge rahu Jeruusalemmale!
Kes seda linna armastavad, elavad julgesti.
Olgu rahu su kaitsevallide vahel, julgeolek su kindlustornides.
Oma vendade ja sõprade pärast ma ütlen: “Rahu sulle!”
Meie Jumala Jehoova koja pärast taotlen ma sinu hüvangut.
Annotatsioon Arvo Pärdi Keskuse lehelt

*

Oma kooriloomingus ühendab Urmas Sisask hõlpsasti ja leidlikult elemente kõikmõeldavatest allikatest. Sageli hoiab kõike seda koos intensiivne, lausa maagiline rütmivoog. Tema kooriteosed on sageli lihtsas helikeeles, väga lauljasõbralikud ja meloodilised, väga nakatava rütmiga ning leidliku, ereda muusikalise kujundiga ja seetõttu lauljate hulgas väga hinnatud – ta oli 20. sajandi lõpus enim esitatud koorihelilooja Eestis. Oma kooriteostes on Sisask kasutanud nii ladina- kui eestikeelseid tekste. Kogumik “12 laulu püha Neitsi Maria auks” op. 41 valmis 1992 ja “Heliseb väljadel” on sellest kaunist tsüklist üks imelisemaid osi. 

“Benedicamus Patrem” (“Kiitkem isa”) op. 90 valmis 2003 ja selle tõid esiettekandele tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia Ester-Lotme ja šamaanitrummil autor samal aastal Hispaanias Barcelonas festivalil “Europa Cantat”. 

Benedicamus Patrem et Filium cum Sancto Spiritu. 
Laudemus et superexaltemus eum in saecula.
Bendictus es, Domine, in firmamento coeli.
Et laudabilis et gloriosus et superexaltatus in saecula.
Domine, exaudi orationem meam.
Et clamor meus ad te veniat.
(Et) Dominus vobiscum.
Et cum spiritu tuo.
Dona nobis pacem.
Amen.

Ülistagem Isa ja Poega ühes Püha Vaimuga.
Kiitkem ja tõstkem teda suureks igavesti.
Ülistatud oled, Issand, taevalaotuses.
Ja kiiduväärne ja aurikas ja suureks tõstetud igavikus.
Issand, võta kuulda mu palve.
Ja lase hüüdmine enda juurde tulla.
(Ja) Issand olgu teiega.
Ja sinu vaimuga.
Anna meile rahu.
Aamen.