Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik. Lõpetas Tartu Ülikooli bioloogina, seejärel õppis semiootikat ja kultuuriteooriat (PhD). Aastatel 2016–2017 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tuntuimad teosed on „Metsik lingvistika“ (2008), „Lingvistiline mets“ (2013), „Lindvistika“ (2015), „Kukeseene kuulamise kunst“ (2017) ja „Mõtterändur“ (2022).