Elma Miller (s 1954) on pagulaseestlaste peres sündinud helilooja ja klarnetist. Ta lõpetas Toronto Ülikooli kompositsiooni erialal 1977. aastal bakalaureuse- ja 1979. aastal magistrikraadiga (juhendajad Walter Buczynski, John Beckwith, John Weinzweig, Lothar Klein) ning täiendas end ülikooli elektronmuusika stuudios (juhendajad Gustav Ciamaga, William Buxtoni ja Udo Kasemets) ja Stanfordi Ülikoolis arvutimuusika seminaril (juhendajad John Chowning, Leland Smith). 1980. aastal täiendas ta end Bogusław Schäfferi kompositsiooni meistriklassis Yorki Ülikoolis.
1980. aastail elas Elma Miller Hamiltonis, kirjutas artikleid ja muusikaarvustusi väljaannetele Silhouette, Hamilton Magazine ja Hamilton Spectator, tegi kaastöid kohalikule raadiojaamale CFMU, tegeles kontserdikorraldusega ning andis eratunde. Praegu tegutseb Elma Miller Burlingtonis vabakutselise heliloojana ning on ka noodikgraafik. 2004–2008 oli Miller Kanada Naisheliloojate Ühingu esimees. 2009. aastast on ta Ontario Kunstide Nõukogu (Ontario Arts Council) muusikakonsultant.
Ta on kirjutanud palju klarnetile, aga ja orkestri-, kammer- ja koorimuusikat. Elma Milleri inspiratsiooniallikad on olnud astronoomia, arheoloogia, budistlik meditatsioon, põliskeeled ja Eesti päritolu esivanemate kultuur. Tema teostele on iseloomulik draamatunnetus, intriig, huumor ja iroonia. Milleri väljenduslaad on ekspressionistlik ja värvikirev, ta kasutab kohati notatsioonis vabadusi, saavutamaks interpretatsioonis rohkem spontaansust.
Miller on oma loomingu eest pälvinud Els Kaljot-Vaarmani Sihtkapitali stipendiumi (1980), Sir Ernest MacMillani preemia orkestriteose “Genesis” eest (1981), “Butterfly Garden” leidis äramärkimist R. Murray Schaferi nimelisel konkursil Poznańis (1997); tema essee pianist Elaine Keillorist võitis auhinna “Canadian Women’s Mentorship award in Arts and Culture” (1999). 2008. aastal valiti tema ooper “L’Art d’aimer” ooperikompanii Chants Libres konkursil “Oper’Actuel 08. Work In Progress” viie parima ooperi hulka.