“Noise Cancellation Failure” (“Mürasummutusrike”, 2025, esiettekanne)

Tekst: Ege Ello, Malle Maltis 


Kunstnik Jana Hanikova


Esitajad: Ryan Adams, Lodewijk van der Ree, John W Mathre, Birke Elisabeth Jakobson, Pille Riin Erikson, Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel

Malle Maltis: “Selle loo juured ulatuvad tagasi iidsesse aega, mil Odüsseus, Trooja poolt koju seilates, möödus Anthemusa saarest, kus elasid sireenid. Ta oli andnud käsu end köitega kõvasti masti külge kinni siduda ja aerutajate kõrvad vaha täis toppida. See oli vajalik selleks, et sireenidest mööda pääseda, ilma et nende laul kõiki hukatusse oleks meelitanud. Plaan toimis ja Odüsseus koos oma laevaga pääses.

Saarest möödus teisigi laevu. Oli palju neid, kes sireenide kutsetele vastates karidel hukkusid, aga oli ka neid, kes pääsesid.”


“Unde” (2025, esiettekanne). Kristi Allik: “Unde on ladinakeelne sõna, mis tähendab:

– kust me oleme tulnud?
– millisest allikast?
– mille põhjusena?

Need on küsimused, mille peale ma sageli mõtlen, minu “vastamata küsimused”, mida minu heliloomingus esindab “unde” teema.

Teos jaguneb neljaks lõiguks. Algab traditsiooniliste meloodiatega, inimhäälega, kandle ja sünteetiliste helidega.

Teise osa algust märgivad kella hääled; kostavad mitmed “unde” variatsioonid nii soolona kui koori poolt laulduna.

Kolmas osa esitleb kuulajale jälle traditsioonilisi meloodiaid, seekord flöödi esituses. Muusika areneb pikkamööda intensiivsemaks. Fragmenteeritud hääled on segatud kokku, et saavutada keerulist tekstuuri, mis viib kulminatsioonini.

Viimane osa on tagasivaade eelnevatele teemadele, mis tuletab meelde algusest tuttavat traditsioonilist miljööd.”

Tarmo Johannes: “Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli (EMA) seaded Veljo Tormise koorilauludest “Käsikivimäng” ja “Lauliku lapsepõli” on hakatus projektile “Switched on Tormis” (‘sisselülitatud Tormis’). Wendy Carlose sarnase pealkirjaga legendaarsele albumile “Switched on Bach” vihjates vaatleb EMA Veljo Tormise loomingut sarnasel viisil. Elektrooniliste instrumentide abil püütakse teise nurga alt läheneda sellele, mis on Tormise muusikale omane – sisemine jõud, süvenemine, rahvalaulule omased kordused. See kõik iseloomustab ka elektroonilist muusikat ning inspireerib katsetama esitama muusikat, mis pole otseselt kirjutatud elektroonilisi instrumente silmas pidades.”

“Hõljuv pööre” (2024). Kris Kuldkepp: ““Hõljuv pööre” on uudisteos klavikordile, analoog ostsillaatoritele ja live-elektroonikale. Teos on valminud loomeresidentuuri ajal Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Helide maailm, mille ansambel EMA loob, on tihedalt seotud minu residentuuri ajal saadud kogemusega: üksi tundide kaupa nõuka-aegseid ostsillaatoreid ja ECCMi Buchlat kuulates avanes maailm, milles heli muutus peaaegu et illusiooniks. Selle hoolika kuulamisprotsessi sees tabasin end sageli küsimast, kas kuuldav on heli ainult minu peas või tuleb see tõepoolest kõlaritest, ja mis juhtub ruumi ja ajaga heli teekonnal kõlarist kõrvani? Teose loomise ajal tundsin tugevat Õie-Olinda Sachermanni  vaimu kohalolu ja ma tahaks uskuda, et ta tõepoolest külastas mind selles keskaegses keldris. Niisiis on teos vähemalt fiktiivselt pühendatud talle.” (Õie-Olinda Sachermann oli arvatavasti eesti esimene elektroonilise suuna naishelilooja, kelle elust on väga vähe teada; EMA on tema loomingut varem tutvustanud – V.J.)