Kristi Allik (sündinud 1952) on eesti pagulaste peres sündinud Kanada helilooja, pianist ja õppejõud. Ta omandas kõrghariduse Toronto Ülikoolis, mille lõpetas 1975. aastal heliloomingu erialal. Seejärel jätkas ta õpinguid Ameerika Ühendriikides, kaitses 1977. aastal magistrikraadi Princetoni Ülikoolis Milton Babbitti juhendamisel ning saavutas 1981. aastal doktorikraadi Lõuna-California Ülikoolis, kus tema juhendajateks olid Frederick Lesemann ja James Hopkins. Juba õpingute kõrvalt tegutses Allik aktiivselt pianisti ja klaverisaatjana.
Tema akadeemiline karjäär algas aastatel 1982–1987 Ontario Ülikoolis kompositsiooniteooria õppejõuna. Alates 1988. aastast on ta seotud Queen’s Universityga, kus ta on õpetanud heliloomingut, elektroonilist muusikat ning muusikateooriat ja on praegusel ajal emeriitprofessor.
Alliku loominguline tee on olnud pidevas muutumises. Kui tema varasemad teosed esindasid traditsioonilisemat helikeelt, siis hiljem eksperimenteeris ta erinevate stiilidega nagu serialism, minimalism, folkloor ja džäss. Alates 1980. aastatest on tema fookus suunatud elektroonilisele muusikale, mida ta kombineerib tihti akustiliste instrumentidega. Tema märkimisväärsemate tööde hulka kuuluvad “Kalevipoja”-aineline kammerooper “Loom Sword River” (1982), orkestriteosed nagu “Rohan” tšellole ja orkestrile (1988), “Three Textures for Orchestra” (1989), “Illustrated Earth” (1993), “Nimbus” (1997) ja “Zone Two” kammerorkestrile (1984). Samuti on ta kirjutanud arvukalt kammermuusikat, sealhulgas klaveritrio (1979), “Meditatsioon” tšellole ja elektroakustilisele helilindile (1984) ning “Xanthe” klarnetile ja elektroonikale, lisaks puhtalt elektroonilisi teoseid. Kristi Alliku helilooming on kõlanud kontserdilavadel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Jaapanis.