Andrus Kallastu (1967) on vabakutseline helilooja ja dirigent. Ta on tuntud ka kui aktiivne kontserdielu organiseerija, eri projektide kunstiline juht ja produtsent ning mitme festivali algataja ja eestvedaja. Ta on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis ja mujal Euroopas. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on ta silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast kuni ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni, samuti on ta hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet.
Andrus Kallastu loomingu võib jagada kahte stiiliperioodi. Suurem osa konservatooriumi päevil (1985–1990) kirjutatud teostest on tolle aja eesti muusikale omases neoklassitsistlikus vaimus ja kannavad varasemast eesti muusikast pärit modaalseid mõjutusi. Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii eesti ühiskonnas kui ka isiklikus elus tõi Kallastu loomingusse pöörde. Sel kümnendil tegeles ta intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema koolkonna heliloojate muusikaga ning sai tugevaid mõjutusi seoses õpingutega Helsingis. Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpul. Neid iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli ja müra piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja eri kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu.