Baltic Music Days
Estonian Music Days

Veebifestival
22.04–02.05.2021
Balti Muusika Päevad
22. aprill – 2. mai 2021
DNA

Eesti Heliloojate Liit alustab tänavu koostöös Läti ja Leedu Heliloojate Liitudega koostöövõrgustiku Baltic Contemporary Music Network raames uue rändfestivaliga Balti Muusika Päevad. Uus festival on algatatud soovist arendada nii Balti nüüdismuusika professionaalset võrgustikku kui ka tutvustada publikule mitmekülgset ja kunstiliselt kõrgel tasemel Balti nüüdismuusikat. Festival hakkab roteeruma, toimudes igal aastal erinevas Balti riigis. 2022. aastal korraldatakse festival Kaunases, 2023. aastal Riias ning 2024. aastal taas Eestis, täpsemini Tartus, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna väärikat tiitlit.

Igal maal tehakse koostööd juba seal olemas olevate festivalidega, Eesti puhul on võõrustajaks Eesti Muusika Päevad. Lisaks sellele tegutseb Baltic Contemporary Music Network selle nimel, et nii Balti heliloojaid kui ka professionaalseid kollektiive ja interpreete viia Baltimaadest väljapoole.

DNA

Igal aastal on festivalil keskne teema, mille ümber koonduvad ettekandele tulevad teosed ja kontserdid. 2021. aastal on fookuses “DNA”, mis otsib dialoogi teaduse, meie bioloogilise geneetika, kultuurilise päritolu ja muusikalise mõtlemise vahel.

Meie soovi taga teada saada, kes me oleme ja kust me tuleme, on sisemine vajadus olla ühendatud elu olemuslikku võrgustikku. DNA on olemusliku informatsiooni kandja.

DNA-geenitestid on järjest populaarsemad ning tasapisi kerkiv arusaam(atus), mis nendest analüüsidest koorub, võib muuta kardinaalselt meie kujutlust päritolust kui sellisest. Eestlaste identiteedist kõnelevas “Ööülikooli” loengus toob Andres Ehin välja muu hulgas ka Uku Masingule toetudes, et soomeugrilik on rohkem soov juuri ajada, tüve kasvatada, oksi ja lehti luua, kasvada igas suunas nagu puu. Samas olevat meis ka sellele täiesti vastanduvat individualistlikku viikinglikku ekspansiooni energiat, teatavat avastamishullust, millel pole selget sihti. Seevastu indo-euroopalik on pigem sirgjoont pidi sihi suunas liikuda, areneda.

Geneetiline DNA ei väljenda meie kultuurilist DNA-d, meie elavat kogemust.

Aga milline võiks ikkagi olla meie kultuuriline DNA, meie muusikaline DNA? Kui palju me oma loomingus julgeme minna tagasi oma ausa sisemise väljenduse juurde, olgu see vahel nii kummaline ja kohatu kui tahes, ja kui palju me püüame vastata mingitele suundadele, mis vastavad mingi kitsa või ka laiema ringi ootustele?

Kuidas otsida oma sisemisi jõujooni ning alustuseks teha iseendaski vahet autentsel ja konformistlikul? Millised on üldse tänapäeval muusika ja loomingu funktsioonid, mis meie muusikalisele DNA-le annavad keskkonna ja kõlakasti, peegelduse ja olemisõiguse?

Lapsed kannavad edasi meie DNA-d, ka meie kultuurilist ja muusikalist DNA-d. Mis aga võiks olla ühe pilli DNA, millega väike algaja muusikaõppija peaks oma tee alguses kogemuslikult kontakti saama? Palume kõikidel heliloojatel, kes EMP-ile uue teose loovad, selle üle mõtiskleda ja kirjutada ka üks lastepala instrumendile, mille nad oma põhikoosseisust valivad.

Kuigi eestlaste, lätlaste ja ka leedulaste geneetiline DNA on väga sarnane, oleme kultuuridena omajagu erinevad. Kohtumine meie Balti kaaslaste muusikaga võimaldab jälgida seda, mis meid kultuuriliselt ühendab ja mis eristab.

Eesti Muusika Päevade kunstilised juhid Helena Tulve, Timo Steiner, Märt-Matis Lill

×