Baltic Music Days
Estonian Music Days

Veebifestival
22.04–02.05.2021

Balti Muusika Päevad

Eesti Heliloojate Liit alustab tänavu koostöös Läti ja Leedu Heliloojate Liitudega koostöövõrgustiku Baltic Contemporary Music Network raames uue rändfestivaliga Balti Muusika Päevad. Uus festival on algatatud soovist arendada nii Balti nüüdismuusika professionaalset võrgustikku kui ka tutvustada publikule mitmekülgset ja kunstiliselt kõrgel tasemel Balti nüüdismuusikat. Festival hakkab roteeruma, toimudes igal aastal erinevas Balti riigis. 2022. aastal korraldatakse festival Kaunases, 2023. aastal Riias ning 2024. aastal taas Eestis, täpsemini Tartus, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna väärikat tiitlit.

Igal maal tehakse koostööd juba seal olemas olevate festivalidega, Eesti puhul on võõrustajaks Eesti Muusika Päevad. Lisaks sellele tegutseb Baltic Contemporary Music Network selle nimel, et nii Balti heliloojaid kui ka professionaalseid kollektiive ja interpreete viia Baltimaadest väljapoole.

Kui sa oled huvitatud Baltic Contemporary Music Network’i tegemistest lähemalt, vaata siia.

Festivali teema “DNA”

Igal aastal on festivalil keskne teema, mille ümber koonduvad ettekandele tulevad teosed ja kontserdid. 2021. aastal on fookuses “DNA”, mis otsib dialoogi teaduse, meie bioloogilise geneetika, kultuurilise päritolu ja muusikalise mõtlemise vahel.

Meie soovi taga teada saada, kes me oleme ja kust me tuleme, on sisemine vajadus olla ühendatud elu olemuslikku võrgustikku. DNA on olemusliku informatsiooni kandja.

DNA-geenitestid on järjest populaarsemad ning tasapisi kerkiv arusaam(atus), mis nendest analüüsidest koorub, võib muuta kardinaalselt meie kujutlust päritolust kui sellisest. Eestlaste identiteedist kõnelevas “Ööülikooli” loengus toob Andres Ehin välja muu hulgas ka Uku Masingule toetudes, et soomeugrilik on rohkem soov juuri ajada, tüve kasvatada, oksi ja lehti luua, kasvada igas suunas nagu puu. Samas olevat meis ka sellele täiesti vastanduvat individualistlikku viikinglikku ekspansiooni energiat, teatavat avastamishullust, millel pole selget sihti. Seevastu indoeuroopalik on pigem sirgjoont pidi sihi suunas liikuda, areneda. Kas selline ürgugrilik mentaliteet on osa meie geneetilisest koodist? Või on see siinse kandi kultuurilis-keskkondlik pärand? Või midagi mõlemast? Kuidas üldse geneetiline kood ning kultuuri- ja looduskeskkond üksteisega suhestuvad ja teineteist mõjutavad?

Geneetiline DNA ei pruugi väljendada meie kultuurilist DNA-d, meie elavat kogemust.

Aga milline võiks siis olla meie kultuuriline DNA, meie muusikaline DNA? Kui palju me oma loomingus julgeme minna tagasi oma ausa sisemise väljenduse juurde, olgu see vahel nii kummaline ja kohatu kui tahes, ja kui palju me püüame vastata mingitele suundadele, mis vastavad mingi kitsa või ka laiema ringi ootustele?

Kuidas otsida oma sisemisi jõujooni ning alustuseks teha iseendaski vahet autentsel ja konformistlikul? Millised on üldse tänapäeval muusika ja loomingu funktsioonid, mis meie muusikalisele DNA-le annavad keskkonna ja kõlakasti, peegelduse ja olemisõiguse?

Lapsed kannavad edasi meie DNA-d, ka meie kultuurilist ja muusikalist DNA-d. Mis aga võiks olla ühe pilli DNA, millega väike algaja muusikaõppija peaks oma tee alguses kogemuslikult kontakti saama? Palume kõikidel heliloojatel, kes EMP-ile uue teose loovad, selle üle mõtiskleda ja kirjutada ka üks lastepala instrumendile, mille nad oma põhikoosseisust valivad.

Kuigi eestlaste, lätlaste ja ka leedulaste geneetiline DNA on väga sarnane, oleme kultuuridena omajagu erinevad. Et Eesti Muusika Päevad muutuvad sel aastal esmakordselt teisi Baltimaid kaasavateks Balti Muusika Päevadeks, siis võimaldab kohtumine meie Balti kaaslaste muusikaga jälgida ka seda, mis meid meie lähemate ja kaugemate lõunanaabritega kultuuriliselt ühendab ja mis eristab.

Eesti Muusika Päevade kunstilised juhid Helena Tulve, Timo Steiner, Märt-Matis Lill

Liitusid uudiskirjaga

Festivali toetavad Eesti Kultuuriministeerium / Eesti Kultuurkapital / Eesti Rahvuskultuuri Fond / LHV / Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet / Tartu linn

Jälgi meid ka Facebook / Instagram

×
Aaro Pertmann Age Juurikas Age Veeroos Aleksandr Žedeljov Alisson Kruusmaa Alvils Altmanis André de Sousa Vieira Andres Kaljuste Andris Dzenītis Anna Ķirse Anna-Margret Noorhani Ansambel U: Antoine Beuger Arash Yazdani Ardo Ran Varres Art Leete Arturas Bumšteinas Arvydas Malcys Beat Furrer Bronius Kutavičius Diana Čemerytė Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) Eladio Barreto Aguilar Elis Hallik Elo Masing EMTA Sinfonietta Eugene Birman Evelin Seppar Evija Skuķe Fie Schouten Georgs Pelēcis Gintaras Sodeika Gundega Šmite Helena Tulve Heli Ernits Ingely Laiv-Järvi Iris Oja Janika Oras Jievaras Jasinskis Jonathan Harvey Justina Repečkaitė Kadri-Ann Sumera Kaspar Mänd Klaverikvartett Quadra Kristiina Tambets Kristjan Kõrver Krists Auznieks Lauri Jõeleht Lepo Sumera Liina Sumera Liisa Hõbepappel Linda Leimane Madis Arukask Madli Marje Gildemann Mads Schang Olsen Maija Einfelde Malle Maltis Maria Faust Maria Kõrvits Mariliis Valkonen Märt-Matis Lill Mihhail Gerts  Mirjam Tally Mykolas Natalevičius Oliver Dubon Onutė Narbutaitė Paul Daniel Platon Buravicky Rasmus Puur Régis Campo Riho Esko Maimets Riivo Kallasmaa Rita Mačiliūnaitė Santa Bušs Santa Ratniece Sinfonietta Riga keelpillikvartett Synaesthesis Taavi Kerikmäe Taivo Lints Tallinna Kammerorkester Tallinna Uue Muusika Ansambel Talvi Hunt Tatjana Kozlova-Johannes Timo Steiner Tõnis Kaumann Twenty Fingers Duo Ülo Krigul Vytautas V. Jurgutis Yang Ren YXUS Ensemble Žibuoklė Martinaitytė