LHV uue heliloomingu Au-tasu võitis Liisa Hirsch

16. aprilli õhtul tehti Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika Päevade raames toimuval ERSO kontserdil teatavaks esmakordselt välja antava LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaat, kelleks on helilooja Liisa Hirsch. Au-tasuks on 5000-eurone stipendium,  heliloomingu tellimus Eesti Muusika Päevade poolt ja klaasikunstnik Mare Saare taies.

Liisa Hirschi võiduteos “Ascending…Descending” valiti žürii poolt välja 11 nominendi hulgast. LHV Au-tasule laekus 39 ettepanekut 29 muusikaorganisatsioonilt. Teoste valik oli mitmekesine, hõlmates kammer- ja orkestrimuusikat, samuti kooriloomingut ja ühe elektroonilise teose.

LHV ja Eesti Muusika Päevade koostöös esmakordselt toimuva konkursi eesmärk on tunnustada ühte 2015. aastal maailmaesiettekandele tulnud teost, mille autor on eesti helilooja. Tegemist on muusikaelu kontekstis märgilise tähendusega sündmusega, mil eraettevõte toetab Eesti nüüdismuusikat.

„Eesti heliloojate muusika on maailmas väga hinnatud. Meie heliloojate heliteosed kõlavad maailma olulisematel muusikafestivalidel, neid esitavad tippkollektiivid siin ja sealpool piiri. LHV arvates peaks eesti heliloojaid ja nende heliloomingut olulisemalt rohkem väärtustama ka nende kodumaal. Seetõttu otsustasime panna õla alla Eesti uue heliloomingu konkursile ning anda välja LHV uue heliloomingu Au-tasu. Soovime aidata kaasa nüüdismuusika valdkonna elavdamisele ning erakordsete saavutuste esile tõstmisele. On hea meel, et konkursile esitati palju huvitavaid teoseid. Eesti pangana toetame Eesti kultuuri ja loodame, et see Au-tasu aitab eesti heliloojatel maksimaalselt pühenduda oma loomingule,” põhjendab LHV turundusjuht Margit Kotkas koostööd Eesti Muusika Päevadega.

Konkursi žüriisse kuulusid Märt-Matis Lill (Eesti Heliloojate Liit, žürii esimees), Helena Tulve (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Timo Steiner (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus), Tiia Teder (Klassikaraadio), Taavi Kerikmäe (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika keskuse juht, interpreet, helilooja), Risto Joost (dirigent, Tallinna Kammerorkestri ja MDR Leipzigi Raadiokoori kunstiline juht), Kerri Kotta (Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees).

LHV uue heliloomingu Au-tasu partnerid on Eesti HeliloojateLiit, Eesti Muusikafond, Eesti Muusika Infokeskus, Klassikaraadio, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Liisa Hirsch (1984) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof. Toivo Tulevi kompositsiooniklassis. Ta on õpetanud improvisatsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis ja töötanud muusikajuhina Eesti Draamateatris. Praegu õpib Hirsch magistriõppes Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Peter Adriaanszi ja Cornelis de Bondti juhendamisel. Tänavu pälvis tema teos “Brautigan Circles” Apeldoornis noorte heliloojate kohtumisel (Erenprijs Young Composers Meeting) peapreemia. 2016. aastal esindas Liisa Hirschi teos Eestit maailma suurima nüüdismuusika katusorganisatsiooni ISCM aastakonverentsil Tongyeongis Lõuna-Koreas.

Liisa Hirschi muusikale on iseloomulik tundlikkus kõlavärvide suhtes, keskendatud tähelepanu helile, samuti kandev struktuur ja vormipuhtus. Põhiosa Hirschi loomingust moodustab filmi- ja teatrimuusika, tihti teeb ta koostööd lavastajatetantsijatega. Suureks inspiratsiooniks peab Liisa Hirsch kohtumisi ja ühiseid musitseerimisi heliloojate Christian Wolffi ja Antoine Beugeriga.

 

 

 

LIISA HIRSCH
“Ascending…Descending” (“Tõus…Laskumine”) 2015
teos viiulile ja kammerorkestrile
Esitajad Triin Ruubel (viiul) ja Tallinna Kammerorkester Atvars Lakstigala juhatusel.
Salvestatud 12. aprillil 2015 festivali Eesti Muusika Päevad kontserdil “Kaks daami” Eesti Raadio 1. stuudios
5. koht rahvusvahelisel heliloojate rostrumil 2015. aastal

Teose esimene osa “Ascending” koosneb kolmest väga aeglaselt tõusvast glissandokobarast, mis moodustavad harmooniaid mikrotonaalsel maastikul. Sooloviiul on esimeses osas justkui väravahoidjaks, luues ruumi keskendumisele ja hoides alati madalaimat heli ehk fundamentaalheli, millest lähtuvad kõik teised liinid. Teise osa – “…Descending” – moodustavad matemaatilises proportsioonis laskuvad orkestriglissandod, mis iga uue tsükliga kiirenevad.

Üks tsükkel lõppeb kui kõik liinid jõuavad omavahel paralleelsesse oktavisse. Liikumise kiirenedes nihkub harmoonia või kõlavärvi asemel esile liikumise suund. Viiul võtab üle või ennetab orkestri laskumistes tekkinud helisid ning toob esile glissandode taga udustunud harmoonia. Samuti annab ta oma aktsentidega orkestrile märguandeid ühest akordist teise liikumiseks. Viimase osa laskumises on dirigendi roll kadunud – jääb vaid solist ja orkester. Kogu orkestripartii loob end solisti impulssidele reageerides ise. Soolopartiis ei ole virtuoossust. Helilooja sõnul on teda huvitanud pigem keskendumise jõud ja keelpilliheli, mis on iseenesest kompleksne nähtus.

Allikas Klassikaraadio/Eesti Rahvusringhääling

Kuula ka soundcloud.com/liisa-hirsch