„Kerese” heliloojad mängisid inspiratsiooni saamiseks nimitegelase eeskujul nii malet kui ka tennist

Pildil Timo Steiner ja Sander Mölder. Foto: Karin Kaljuläte, Eesti Päevaleht

EV100 muusikaprogrammi ja Eesti Muusika Päevade kavva kuulub maletšempion Paul Keresest rääkiv ballett „Keres”, mille esietenduseni septembris on küll üksjagu aega, ent muusika on sisuliselt valmis. Idee autorid, heliloojad Sander Mölder ja Timo Steiner tutvustavad balleti kujunemislugu.

Eesti ooperiga kipuks kui viimasel ajal minema nii, et sõltumata muust hinnangust jõutakse lõpuks järeldusele, et oli, mis oli, aga ooper see küll ei olnud. Kas balletiga on paremad lood?
Steiner: Ma ei ole tegelikult ooperi puhul selle väitega nõus. 21. sajandi ooper erinebki täielikult 18. või 19. sajandi ooperist. Ma arvan, et määratlus on siiski loojate usk ja asi. Aga balletti, tundub, võib eristada kaht moodi. Üks on koreograafia kaudu. Et kui on balletitantsijad, ju siis ikka ballett on.

Mölder: Ei tea, hakkavad veel maas rullima, siis on jälle balletist kaugel…

Steiner: No meie lavastuse puhul on vastus lõppude lõpuks pealkirjas olemas.

Kuidas „Keres” alguse sai ja kes kelle meeskonda kutsus?
Mölder: Tahtsin juba pikka aega balletti kirjutada ja rääkisin sellest Timole. Tema omakorda kõndis iga päev Kerese kujust mööda, sest see asus ta kodu lähedal. Kui tuli EV100 konkurss, tahtsime sinna projekti esitada ja nii said kaks mõtet kokku.

Steiner: Koreograaf Teet Kask oli Vanemuises teinud Lepo Sumera muusikale balleti „GO – mäng kahele”. See oli samuti mängu teemal ja jäi mulle silma. Vihjasin talle vaikselt meie projekti kohta. Teet nägi male temaatikas suurt potentsiaali. Just potentsiaali ja energia küsimus oligi meie lähtekoht. Kui mängija on malendite taga, siis ta ei liiguta küll palju, aga temasse on kätketud teadmised väga paljudest võimalikest liikumistest. Sellel on tohutu potentsiaalne energia.

Kui mõelda balletiartistidele, siis seal on sarnast pinget. Nende koolitus annab neile tohutult oskusi ehk võimalusi, mida oma treenitud kehaga teha. Koreograaf rakendab sellest kindla osa. Malelauda ja balletti ühendab ka esteetiline puhtus. Libreto autor Andri Luup oli jällegi teinud Tartu ülikooli kooridega väga ägeda projekti, ta on ühtlasi väga hea tekstikirjutaja. See käivitas mind. Kujundaja, arhitekt Ülar Margi tõi meeskonda Teet Kask.

Mölder: Nagu sa aru saad, on Timo meeskonna kokkupanemise meister.

Klassikaline mispidi-mida-tehakse-küsimus. Kas enne oli libreto või muusika?
Mölder: Meil läkski see vahepeal segaseks. Hakkasime muusikat kirjutama pea pool aastat enne teksti olemasolu. Kui Andrilt tuli tekst, proovisime seda oma muusikaga siduda ja selle kaudu jõuda lõpliku looliinini.

Steiner: Meil on tegemist konkreetse ajaloolise isikuga, taustamaterjal oli vaja korralikult läbi töötada. Kohtusime ka Kerese sugulastega.

Mida uut või üllatavat te enda jaoks Paul Kerese kohta avastasite?
Mölder: Saime teada näiteks seda, et Keres oli kirglik tennisemängija ja muusikasõber. Pealegi oli tal suur muusikakogu. Ta oli ka suur filmi- ja tehnikasõber.

Steiner: Hakkasime Sandriga malet mängima, et paremini aru saada, kuidas selle mängu rütmid käivad. Siis alustasime tennisemängu.

Mölder: Elasime tema tegelaskujusse sisse.

Steiner: Kui kuulata Keresest audiosalvestisi, siis sealt ilmneb, kuidas ta hoiab väljendusliini, kust ei kuma tema elu traagiline osa kuidagi läbi. 1944. aastal enne okupatsiooni oli ta ju viimaste inimeste seas, kes ootasid laevaga Eestist lahkumist. See oli üsna prominentne seltskond, kelle hulka kuulusid näiteks ka Tiit Kuusik ja Friedebert Tuglas. Nad seisid juba rannas, ent laev jäigi tulemata. See oli üsna dramaatiline hetk. Keres ei rääkinud ise ka kestvast küsimusest alati teiseks jäämise kohta. Kas teise koha taga olid initsiaatorid nagu KGB või ikkagi tema enda isiksuse omadused? Need küsimused on õhus ka balletis, ehkki otseseid vastuseid ei selgu.

Klassikalist pilti sellest, kuidas helilooja istub klaveri taga, noodileht ees ja pliiats käes, teie puhul vist ei näe. Kuidas te muusikat kirjutate?
Mölder: Siinsamas üleval (vestleme Tallinna kaubamaja vastas asuvas kohvikus Chapters – toim) on minu stuudio, kus oleme kirjutanud suurema osa muusikat. Kasutame arvutiprogrammi MIDI sämplitega, mitte ei otsi klaveril meloodiaid. Ehkki… Nojah, mõnevõrra ka seda. Kõik otsused oleme koos teinud.

Steiner: Kui miski kripeldama jääb, siis katsume seda õigel hetkel delikaatselt teineteisele ütelda. Kuigi ega neid hetki tegelikult palju ole olnud. Võssa on läinud pigem need balletiga seotud asjad, mida oleme püüdnud eraldi teha.

Mölder: Komponeerimise algidee oli mõte malest kui muuhulgas akustilisest mängust. Vaatasime malevideoid ja nägime, et sisuliselt käib malelaual kogu aeg sahistamine. Lähtusime instrumendimuusika loomisel neist helidest, aga ka Kerese enda häälest. Võtsime tema hääle salvestisest lõigu, kirjutasime välja intonatsioonid ja saime sellest muusikalist materjali, mille peale temaatika ehitada. Intervallide käigud on otseselt Kerese häälest tuletatud. Aprilliks peaksime saama valmis nii-öelda täiusliku variandi, mida Teet Kask saab koreograafia tegemisel kasutada.

Laval on üsna kammerlik instrumentide koosseis. Millised pillid olete sinna valinud ja miks?
Steiner: On kuus erinevat malendit ja ka meil on kuus erinevat pilli, mille olemasolu õigustuseks oleme ka põhjused leidnud. Näiteks tšello oli meil loogiliselt võttes kõige kereslikum pill.

Mölder: See on mahe ja natuke lüüriline. Viiul ja vioola on jällegi justkui Kerese lähedased eri olukordades.

Steiner: Eks ka need pillid ole omavahel sugulased. Flöödil on malejumalanna funktsioon, tema kehastab daame. Tromboon on vastaste esindaja.

Mölder: Mõtlesime, et oleks äge, kui publik ei kuuleks muusikat otse. Püüame mingeid mikrodetaile, nagu pillil sahistamised ja koputamised, eraldi esile tuua. Seega on esinejate ümber kastid, mis võimaldavad kõla mõjutada. Aga see, kuidas see kastindus toimuma hakkab, veel selgub. Tšellisti me esimese hooga sellesse kasti, mis valmis sai tehtud, igatahes mahutada ei suutnud…

Ballett „Keres”. Koreograaf-lavastaja Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, libretist Andri Luup, lavastuskunstnik Ülar Mark, muusikud Yxus Ensemble, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, tantsijad Rahvusooper Estoniast, valguskunstnik Margus Vaigur. Ballett on Eesti Muusika Päevade kavas. Esietendub septembris 2018.

Keiu Virro, Eesti Päevalehes ilmunud 16.02.2018
Foto: Karin Kaljuläte