Festivali ajalugu

Alates 1979. aastast peetud festival Eesti Muusika Päevad (EMP) on 40 aastat olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Festivali kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Steiner.

EMPil saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme. Festival tasakaalustab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsusega ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiiliülest. Seetõttu võib ka EMPi publiku hulgast leida üsna erineva maitse, kuid tundliku kõrva ja meelega kuulajaid.

EMP on kui platvorm, kus noorte heliloojate looming kõlab kõrvuti meie maailmanimega heliloojate teostega ja Eesti tippkollektiivid kannavad spetsiaalselt neile kirjutatud teoseid ette säravaimas esituses. Tihtipeale on heliloojad just EMPil saanud katsetada esmapilgul kummalisena näivate unistuste, ideede ja esituskoosseisudega, milleks mujal harva võimalus avaneb. Seda on soosinud kunstiliste juhtide vaba ja vallatu mõttelend. EMPi ajalugu on ühtlasi eesti heliloomingu kujunemise ja eri kihistuste lugu. EMPi kavadega tutvumine annab aimu, milliste muusikavormide ja -stiilidega tegelesid heliloojad festivali algupoole, millised suundumused huvitasid neid näiteks pärast Eesti iseseisvumise taastamist või mis on neile loomingus tähtsaks osutunud viimasel ajal.

Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill:
“See festival oli ja on üks olulisemaid eesti muusika uute suundade areene ja taimelavasid: see on koht, kus heliloojad saavad julgelt katsetada ja riskida ning publikut innustatakse kaasa tulema peadpööritavate ja ootamatute ning teisalt ka traditsioonitruude ja järjepidevust mõtestavate helitööde maailma. Suhe – ja vahest ka heas mõttes pinge – traditsioonide ja uuenduslikkuse vahel on kindlasti üks selle festivali olulisemaid telgi ja tunnusjooni.”

Kaua (2000ndate algupoolest) oli EMPil esile tõstetud n-ö festivali helilooja ja tema looming (Arvo Pärt, Jüri Reinvere, Urmas Sisask, Veljo Tormis, Toivo Tulev, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüür jt) ning see tähendas vähemalt ühele heliloojale pühendatud autorikontserti. 2010. aastal moodustasidki festivali keskme autorikontserdid – ja ka teistsuguses vormis autoriõhtud. Alates 2011. aastast on igal festivalil olnud läbiv teema: “Naabrivalve” (2011), “BÄNDi võim” (2012), “Kõrvutused” (2013), “Suurvorm” (2014), “Küllus” (2015), “Roheline heli?” (2016), “Läbi hämaruse” (2017) ja “Püha” (2018).

Festivali algus

Festival sai alguse 1970ndate lõpu sumbunud ajastul, kus venestamise surve muutus üha tugevamaks ja mitmed kultuuritipud pidasid paremaks Nõukogude Liidust lahkuda. Heliloojate Liidus (tollane esimees Jaan Rääts) peeti samal ajal tähtsaks anda eesti heliloojate loomingule väljund ning korraldada festival, kus saaks uut muusikat ette kanda ja kuulata ning sel teemal mõtteid vahetada. Suurimaks eeskujuks võeti “Varssavi sügis”, kus paljud olid avangardmuusikat kuulnud. Muide, teist ainult omamaisele nüüdismuusikale pühendatud festivali Nõukogude Liidus ei olnud – selles mõttes on Eesti Muusika Päevad erandlik. Algusest peale on festivalil kõige tähtsamaks peetud just sel hetkel tegutsevate heliloojate värsket loomingut.

Ehkki festival toimus Nõukogude ajal paljude eri pealkirjade all (Nõukogude Eesti muusika festival 1979, Tallinna muusikafestival 1981, Nõukogude Eesti muusika festival 1984, Kolm õhtut eesti muusikaga 1986 (NSVL Heliloojate Liidu VII kongressi eel) ja Eesti muusika festival), oli eesmärk üks – pöörata tähelepanu siinsete heliloojate loomingule. 1991. aastast on festivali peetudki Eesti Muusika Päevade nime all ning 1993. aastast alates ei ole vahele jäetud ühtki kevadet. Praeguseks on Eesti Muusika Päevad kõige pikema ajalooga siiani toimuv muusikafestival Eestis. Kuigi festival on alati publiku ette jõudnud paljude muusikainstitutsioonide ja tippinterpreetide tihedas koostöös, on kavaideed tulnud enamasti Heliloojate Liidust (ehkki mõnda aega mängis korralduses tähtsat rolli ka Eesti Muusikainfo Keskus). Festivali kunstilised juhid on olnud Raimo Kangro, Mare Põldmäe, Timo Steiner (2002. aastast praeguseni), Ülo Krigul (2004–2014) ja Helena Tulve (2015. aastast).

Esimese festivali kohta ütles ajakirjandusele helilooja Eino Tamberg:
“Minu arvates teenib festival kaht eesmärki. Esiteks tahame anda ülevaate eesti muusikast oma publikule ja festivalile tulnud külalistele. Nende osavõtt aitab kindlasti kaasa meie muusika levimisele, juhul kui nad sellest endale huvitavat leiavad. Teiseks, kui oleme nii rohkes elavas ettekandes oma muusika ära kuulanud, kujuneb meil endilgi selgem ülevaade, millised on meie loomingu positiivsed küljed, milles on veel lünki. Tore, et festivalile on toodud loomingut ka eelmistest perioodidest, näiteks nüüd teenimatut vähe mängitavaid tippteoseid /—/. Samal ajal on need teosed võrdlusmaterjaliks praegusloomingu hindamisel. Et festival nii ulatuslikuna on kavandatud, osutab: meil nähtavasti siiski jätkub, mida nõnda suures mahus näidata.”

ISCM ja World Music Days 2019

2019. aastal tähistatakse Eesti Muusika Päevade 40. sünnipäeva suurejooneliselt rahvusvahelise nüüdismuusika festivalina, mis peetakse koos Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (International Society of Contemporary Music, ISCM) igal aastal ise maailma nurgas toimuva festivaliga Maailma muusikapäevad ehk World Music Days. Festivali teema on 2019. aastal “Läbi laulumetsa” ehk “Through the Forest of Songs” ning kunstilised juhid on Märt-Matis Lill ja Timo Steiner. Festivalil kantakse ette vähemalt üks teos igast ISCMi liikmesriigist ning loomulikult kõlab ka arvukalt eesti heliloojate loomingut – nii uudisteoseid kui ka kordusettekandeid. Eesti kollektiivid saavad erakordse võimaluse astuda kodumaal väga erudeeritud publiku ette ning õppida tundma siinkandis vähemtuntud kultuuriruumide uut muusikat. Siia on esinema oodata ka kollektiive naaberriikidest.

2016. aastal kõlas festivalil 60 uudisteost.

Eesti Muusika Päevade preemia

Aastatel 2003–2015 anti koostöös Eesti Autorite Ühinguga välja Eesti Muusika Päevade preemiat, mille pälvisid möödunud festivalil kõlanud silmapaistvad uudisteosed. EMPi preemia laureaadid on läbi aegade olnud:

2003. aasta

Toivo Tulev, “Siis oled vaikusen mu ligi üksi Sina”, esiettekanne 9. aprill 2002, esitaja Musicatreize
Tõnu Kõrvits, “Armastuse märk”, esiettekanne 5. aprill 2002, esitaja ERSO, Olari Elts

2004. aasta

Urmas Sisask, “Tuhala lood”, esiettekanne 6. aprill 2003, Õhtu uue rahvamuusikaga, esitaja Wirbel
Tatjana Kozlova, “Tišina” / “Vaikus”, esiettekanne 8. aprill 2003, esitaja Vox Clamantis, Ensemble Voces Musicales
Kristjan Kõrver, “Expansio I”, esiettekanne 7. aprill 2003, Mammutkontsert, esitaja Sax Quatuor

2005. aasta

Tatjana Kozlova, “Karje Vari”, esiettekanne 16. aprill 2004, esitaja ERSO, Paul Mägi
Malle Maltis, “Sayang”, esiettekanne 19. aprill 2004, Mammutkontsert, esitaja Elo Ivask, Kristjan Hallik
Tauno Aints, “Steps”, esiettekanne 20. aprill 2004, esitaja Estonian Dream Big Band

2006. aasta

Mariliis Valkonen, “The Detective”, esiettekanne 12. aprill 2005, Üliõpilaskontsert, esitajad Tui Hirv, Annika Ilus, Karin Salumäe, Aleksandra Anstal
Märt-Matis Lill, “Kurb rõõm”, esiettekanne 11. aprill 2005, Mammutkontsert, esitajad Vahur-Paul Põldma, Hwlvin Kaljula, Taniel Kirikal, Risto Joost, Atlan Karp, Robert Staak, Anto Õnnis, Andreas Arder jt
Lauri Jõeleht, “Concordia”, esiettekanne 11. aprill 2005, Mammutkontsert, esitajad Lauri Jõeleht, Kristo Käo
Hideyuki Nishimura, “HIGAN-zakura”, esiettekanne 12. aprill 2005, Üliõpilaskontsert, esitajad Monika Mattiesen, Liis Jürgens, Aleksandra Anstal, Petri Piiparinen, Martin Sildos

2007. aasta

Märt-Matis Lill, “Lindudele”, esiettekanne 27. märts 2006, Mammutkontsert, esitaja Vambola Krigul (löökpillid)
Malle Maltis, “0,01 % O2″, esiettekanne 27. märts 2006, Mammutkontsert, esitaja Peeter Sarapuu
Helena Tulve, Autorikontsert, 29. märts 2006

2008. aasta

Mirjam Tally, “Turbulence”, esiettekanne 13. aprill 2007, e-ERSO, esitaja ERSO, dirigent Risto Joost
Kristjan Kõrver, “Gratis dictum”, esiettekanne 17. aprill 2007, esitaja Ensemble Bipolar
Tauno Aints, “2film”, esiettekanne 13. aprill 2007, e-ERSO, esitaja ERSO, dirigent Risto Joost

2009. aasta

Margo Kõlar, “Et tõusta taevasse”, esiettekanne 4. aprill 2008, esitajad Helen Lokuta (sopran), ERSO, dirigent Risto Joost
Liis Jürgens, “Elus laul”, esiettekanne 6. apill 2008, esitajad Oliver Kuusik (tenor), Mihkel Poll (klaver)
Tatjana Kozlova, “No Selfhood”, esiettekanne 10. aprill 2008, Kiire lõppmäng, esitajad Iris Oja (metsosopran), Eesti Rahvusmeeskoor, Kaspars Putninš

2010. aasta

Toivo Tulev, Löökpillikontsert “Flow”, esiettekanne 24. aprill 2009, Festivali lõppkontsert, esitaja Athelas Sinfonietta Copenhagen (Taani), dirigent Erik Jakobsson
Toomas Siitan, Loeng “Eesti muusikaloo senitundmata leheküljed”, 17. aprill 2009, Mammutkontsert

2011. aasta

Tatjana Kozlova, “Horisontaalid”, esiettekanne 26. märts 2010, Tatjana Kozlova autorikontsert, esitaja Ansambel U:
Peeter Vähi, “The Chimney Sweeper”, “Rainmaker”, esiettekanne 22. märts 2010, Peeter Vähi autorikontsert, esitajad Jana Kask (hääl), Peeter Vähi (klahvpillid), Hele-Riin Uib (löökpillid), Tanel Klesment (helirežii)

2012. aasta

Märt-Matis Lill, “Hara Hoto varemed”, esiettekanne 25. märts, ERSO ja solistid, esitajad solistid Kristi Mühling (kannel), Vambola Krigul (löökpillid), Eesti Riiklik Sümfooniakontsert, dirigent Mihhail Gerts

2013. aasta

Ülo Krigul, “Luigeluulinn”, esiettekanne 23. märts 2012, Bänd & ERSO, esitajad solist Iiris (hääl), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Risto Joost
Liis Viira, “Liivaterade raamat”, esiettekanne 22. märts 2012, Esbjerg Ensemble, esitajad solistid Christian Martinez (löökpillid), Tine Rehling (harf), Esbjerg Ensemble, dirigent Kaisa Roose

2014. aasta

Mariliis Valkonen, “Lendutõus”, esiettekanne 7. aprill 2013, Kõrvutus 2: Planeeritud/juhuslik. Uus/vana., esitajad Tartu Ülikooli Kammerkoor, keelpillikvartett Prezioso, dirigent Triin Koch
Tõnu Kõrvits, “Ballaad (Dolorese lauluvihikust)”, esiettekanne 5. aprill 2013, Sümfooniakontsert “Hea Eesti asi”, esitaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer

LHV uue heliloomingu Au-tasu

Alates 2016. aastast antakse välja LHV uue heliloomingu Au-tasu, millele saab kandideerimiseks esitada kõik möödunud aasta jooksul esiettekandele tulnud uudisteosed.

2016

Liisa Hirsch, “Ascending… Descening” sooloviiulile ja keelpilliorkestrile, esiettekanne 12. aprill 2015 Eesti Raadio 1. stuudios (EMP), esitajad Triin Ruubel (viiul), Tallinna Kammerorkester, dirigent Atvars Lakstīgala

2017

Toivo Tulev, “Black Mirror” ansamblile ja sümfooniaorkestrile, esiettekanne 21.oktoober 2016 Estonia kontserdisaalis (rahvusvaheline nüüdismuusika festival “Afekt”), esitajad Hoca Nasreddin (Türgi) – Robert Reigle (saksofon), Nikolai Galen (vokaal), Serkan Şener (türgi flööt kaval) –, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent, dirigent Michael Wendeberg

2018

Erkki-Sven Tüür, “Solastalgia” pikoloflöödile ja sümfooniaorkestrile, esiettekanne 6. detsember 2017 Amsterdami Concertgebouw’s, esitajad Vincent Cortvrint (pikoloflööt), Royal Concertgebouw orkester, dirigent Stéphane Denève
Madli Marje Sink, “AH-64 APACHE” / “Sumiseja, sumiseja…” ansamblile (eripreemia)