ERSO kontserdil “Püha magma” täidavad vaheaja improvisatsioonilised etteasted

Eesti Muusika Päevade sümfooniakontserdil esitab Eesti Riikliku Sümfooniaorkeser tänavu üle hulga aja tõelise sümfoonilise suurvormi. Esiettekandele tuleb Toivo Tulevi kolm sümfooniat. Age Veeroosi tuntus ei põhine küll sümfoonilisel muusikal, küll aga on ta seni loonud vahedat kammermuusikat ning oopereid, millest eriti uuenduslikuna paistab silma 2011. aastal Berliinis esietendunud multimeediaooper “Grid” ehk “Võrk”. Tänavu tuleb esiettekandele tema uudisteos “Mõttelõng” ERSO esituses. Kindlasti võib praegu eesti heliloojatest maailmas üheks hinnatumaks ja nõutumaks sümfonistiks pidada Erkki-Sven Tüüri, kelle loomingust tuleb seekord ettekandele sümfoonia nr 4 “Magma” aastast 2002.

Kontserdi vaheajal tasub piiluda fuajeesse ja jalutussaali taskutesse, kus leiavad aset taskukontserdid. Kontrabassil ja elektroonikal improviseerivad Mingo Rajandi ja Ekke Västrik ning Jaanus Siniväli ja Kristin Kuldkepp. Muide, tänavuse festivali pill ongi kontrabass.

Kristin Kuldkepp ja Jaanus Siniväli on vabaimprovisatsiooni duo, kus Jaanus Siniväli mängib kontrabassi ja DIY­-modulaarsüntesaatorit ning Kristin Kuldkepp kontrabassi ja live-elektroonikat. Nad hakkasid koos mängima 2017. aasta algul CoPeCo magistriõpingute ajal Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis, valmistudes Klassikaraadio kontserdiks Tallinn Music Week­il. Nende intrigeeriv intrumentaaltehniline lahendus on pälvinud palju tähelepanu.

Kristin Kuldkepp on kontrabassimängijana keskendunud põhiliselt nüüdismuusika ja vaba improvisatsiooni esitamisele. Praegu on ta lõpetamas magistriõpinguid Hamburgi Muusika-­ ja Teatriülikoolis EMTA nüüdismuusika loome ja interpretatsiooni erialal, kus ta uurib kontrabassimängijale omase spetsiifilise pillimängu žestikulatsiooni. Liikumissensoreid kasutades loob ta avatud vormiga teoseid kontrabassile ja interaktiivsele live­-elektroonikale.

Jaanus Siniväli mängib kontrabassi ja DIY-modulaarsüntesaatorit ning tegutseb vabaimprovisatsiooni ja nüüdismuusika alal. Huvi ida ja lääne mõttevoolude vastu on teda viinud muusika ja kunsti funktsiooni otsingutele, mis on leidnud väljundi metafüüsika seeriaga, mis kätkeb endas interdistsiplinaarseid performatiivseid uuringuid, tihti tekstipartituuride kujul. Teda huvitab muusika ja teksti, ­liikumise, ­graafika ja ­video koostoime. Koos Taavi Kerikmäe ja Ekke Västrik­uga on ta Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi üks asutajatest. Praegu õpib ta CoPeCo rahvusvahelises magistriprogrammis.

Mingo Rajandi (1980) on alati orienteerunud eri stiilide risttules. Ta kirjutab muusikat, mida on keeruline kuhugi paigutada, ja tema mängukaaslasedki on eri skeenede muusikud. Muusikas otsib ta põhiliselt energiat, mis võib tekkida, kui tema algideed muutuvad sütitavas koosmängus millekski suuremaks ja hakkavad elama oma elu. Algtõuke võib anda valmis kompositsioon või hetkes sündiv improvisatsioon. Mingo jagab oma aega pillimängu ja kompositsiooni vahel. Viimasel aastal on ta tegelenud põhiliselt salvestamisega ning muusikat ja teisi distsipliine ühendavate projektidega. Tulemas on Avarus Ensemble’i kontsert Torontos koos uudisteosega Martin Kuuskmanni esituses, kontserdid Avarus Trioga ning ettevalmistused Pärdi Päevadele tellitud suuremaks teoseks.

Ekke Västrik (1988) leiab, et peaaegu igast helist on võimalik leida midagi huvitavat – kooskõla, resonantssagedusi, rütmimustreid, võnkeid, liikumist. Pole vahet, kas heli on tekitatud elektrooniliselt või akustiliselt, pillide poolt või juhuslikult leitud: piisavalt avatult kuulates võib muusikat leida igalt poolt.  Praegu keskendub Ekke peamiselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu suunal õpingute lõpetamisele. Ta proovib leida endale elektroonika ja akustika ühendamiseks uusi huvitavaid võimalusi. Regulaarselt tegeleb Ekke ka vabaimprovisatsiooniga: praegu pakuvad talle eriti suurt huvi väga vaiksed ja ebastabiilsed helid. Selle aasta veebruaris ilmus ameerika plaadifirma Detroit Underground alt Ekke teine sooloalbum “Klangfarbenmodular”.