Arhitekt Ülar Mark lõi eesti muusikutele unikaalse lahenduse heliloomingu esitamiseks

Sander Mölder balleti "Keres" proovis

Sügisel Eesti Muusika Päevase raames etenduvas balletis Keres kasutatakse esmakordselt Eestis unikaalset lahendust klassikalise muusika publikuni toomisel. Nimelt, disainis arhitekt Ülar Mark etenduse tarvis lavale inimmõõtmetes klaaskastid, kuhu sisse isoleeritult paigutatuna muusikud heliloomingut esitavad.

Heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder ning lavastaja-koreograaf Teet Kask, libretist Andri Luup ja lavakujundaja Ülar Mark on juba üle aasta ette valmistanud vabariigi juubelile pühendatud teost, mis inspireeritud male suurkujust Paul Keresest. Teose muusikalise esituse teeb unikaalseks aspekt, et muusikud on paigutatud isoleeritult klaaskastidesse.

“Idee kasvas välja Kerese teemasse süvenemisega. Keres liigutas nuppe ja tema oli ka ise üks nupp suurriikide jõukatsumises,” selgitab Ülar Mark kastide kui malenuppude sümbolilisust.

“Kast on meil seega üheaegselt pillimees, mängija kui malenupp, mis näitab seisu laual ja laval. Nupud on erinevad, sest nende roll ja sisemine liikumine ja jõud on erinevad,” põhjendab arhitekt.

Loodavad klaaskastid ei ole aga pelgalt lavadekoratsioon, vaid vägagi praktiline uudne lahendus muusika ettekandmiseks.

Arhitekti sõnul olid heliloojad avaldanud soovi eraldada instrumentide heli üksteisest, eesmärgiga sulandada kokku laval kõlav klassikaline muusika elektroonilise helimaastikuga. Margi välja mõelda jäi, kuidas see vormiliselt ja tehniliselt võimalik on, et nii publik saalis kui ka muusikud üksteise heli otse ei kuuleks. Ja lahenduseks ongi muusikute eraldamine klaaskastidega.

“Minu teada pole Eestis veel keegi sellist lahendust katsetanud,” sõnab helilooja Timo Steiner.

“Heli isoleerivad läbipaistvad kastid annavad võimaluse luua kuuest muusikust koosneva ansambliga kammerlikke, intiimseid plaane, joonistada soleerivad muusikud helikangast välja nii, et iga väike mikrodetail omandab tähenduse,” sõnab Steiner.

Tema sõnul annab selline uudne tehniline lahendus võimaluse luua ka jõulisi helilisi plaane, lavastada suuri pingetõuse, töödelda akustilist heli, segada-miksida seda malemängust tuletatud elektroonsete helidega.

“Kui hakkas kujunema idee läbipaistvatest nuppudest, kus muusikud sees, oli esimene küsimus vormis. Mis vormib neid nuppe erinevaks?” meenutab Mark loomeprotsessi. “Võib öelda, saatus, aga võib ka öelda, et liigutused, mida sa teed, loovad sinu ümber teatud raami. Liigutad ennast vähe, on raam väiksem, liigutad palju, on raam suurem,” mõtestab arhitekt.

Nii saigi iga muusiku jaoks pildistades ja filmides välja mõõdetud tema ja instrumendi liikuvuse amplituud.

“Võib öelda, et heliloojad olid ruumi juba partituuriga ette loonud. Nii on viiuli ja aldi ruumivajadus kõrgemal ja flöödil näiteks sootuks väiksem,” sõnab Mark. Lisades naljaga pooleks, et klaustrofoobsed muusikud kahjuks osaleda ei saa.

Balleti Keres muusikas annavad impulssi just male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge. Kõrvalliinina ka Kerese konfliktitu natuuri sattumine maailmapoliitika turbulentsete sündmuste keskele. Inspireeriva paralleeli leiame ka muusika ja male ajakäsitluses: reaalne aeg vs tunnetatav, läbielatav aeg.

Ballett kuulub Eesti Vabariik 100 muusikaprogrammi ja on Eesti Muusika Päevade kavas. Etendused toimuvad septembrikuus Rahvusooperis Estonia ja festivali Draama raames Tartus. Samuti saab balleti näha 2019. aastal Paul Kerese sünnilinnas Narvas.

 

Etenduse veebileht: www.ballettkeres.ee

Muusika: Timo Steiner ja Sander Mölder
Lavastaja-koreograaf: Teet Kask
Muusikud: YXUS Ensemble, Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tantsijad: Rahvusooper Estonia balletiartistid
Libreto: Andri Luup
Lavakujundus: Ülar Mark
Valguskujundus: Margus Vaigur

Toetajad ja koostööpartnerid: EV100, Eesti Heliloojate Liit, SA Vaba Lava, Rahvusooper Estonia, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium